Keskkonnakolumn: Viirustest, nahkhiirtest ja inimestest

Peale igavikuna tunduvat sotsiaalset distantseerumist on selge, et koroonaviirus on muutnud püsivalt meie kõigi maailma. Seoses sellega on ehk paslik heita pilk sellele, kuidas viirused on varemgi maailma muutnud.

Loe lähemalt
Keskkonnakolumn: Laste saamisest väljasureval planeedil

Lastesaamise keskkonnamõju üle arutamine on nii mõneski seltskonnas endiselt tabu, ent ajal, mil nooremad põlvkonnad juba ise häälekalt elamisväärset planeeti nõuavad, on see siiski igati kohane teemapüstitus.

Loe lähemalt
Keskkonnakolumn: Armastus ei peitu lilleõies

Mulle ei ole kunagi lilled eriti meeldinud. Nende üle sünnipäeval rõõmustamine oli õpitud harjumus nagu ka omnivoorsus ja kiirmoe tarbimine. Mulle ei istu lõikelillede kaduvus – ma ei mõista, miks peaks väljendama oma tundeid kellegi vastu roosidega, mis närbuvad loetud päevadega.

Loe lähemalt
Mikrokiudude püüdmisest reoveejaamades ja kodudes

Mikrokiud meie vees on maailmas juba päris tükk aega teemaks olnud ja meil muuseas ookeani maagiale ja kannatustele pühendunud blogipostituses ka juba läbi käinud. Ookean on suur ja imeline ning selle reostus hoomamatu – olgem ausad, kõike mida oma silmaga ei näe, on veits raske mõista. Seepärast on ka nende vette sattumise vähendamine omaette segane teema.

Loe lähemalt
Keskkonnakolumn: Heleroheliste prillidega tehtud tarbimisvalikud

Keskkonnasäästlikumad tarbimisvalikud tähendavad siiski tarbimist ja on seega osa probleemist.

Uuringute kohaselt võivad need isegi olukorda hoopis halvemaks muuta.

Loe lähemalt
Keskkonnakolumn: Süsihappegaasi vaikselt lämmatav embus

Kui sinu jaoks oluline inimene, lemmikloom või kas või potilill on haige, annad sa ilmselt endast parima, et esmalt mõista, mis on kannatuse põhjus, ja seejärel leida võimalus ravimiseks. Meie planeedi asukate heaolu ähvardab õhus olev liigne CO₂.

Loe lähemalt
Keskkonnakolumn: Ilutulestik – sädelus, metallitolm ja hirmunud loomad

Kui paljude meie valikute keskkonnamõju on mõõdetav veidi hoomamatutes süsinikdioksiidi grammides, siis uusaasta ilutulestiku tagajärjed on pigem otseselt kirjeldatavad ja tihti lausa silmaga nähtavad.

Loe lähemalt
Keskkonnakolumn: Raamat või e-luger – selles on küsimus

Millegi ökoloogilise jalajälje hindamisel arvesse võetavate tegurite hulk ja erinev iseloom võib ajada juhtme kokku ka kõige paadunumal keskkonnaaktivistil.

Loe lähemalt
Kiirkohting spetsialistiga: jäätmed

Tere tulemast Slow rubriiki, kus teeme iseenda elu huvitavamaks ja söödame vahelduseks guuglile küsimusi ‘luule ja lihale.’ Et jäätmete ümber liigub igasugu müüte, küsimusi ja “kärbseid”, siis paotas Killu prügikastikaant ja uuris, mida Eesti Keskkonnateenused AS esindaja Kadri Luudel selle sisu kohta öelda on.

Loe lähemalt
Keskkonnakolumn: Elektritõukeratas – 2019. aasta fidget spinner

Oktoobri Müürilehe keskkonnakolumnis uurisime, kas renditõuksid muudavad revolutsiooniliselt linnas liiklemist või on tegu üürikese trendimänguasjaga.

Loe lähemalt
Keskkonnakolumn: Milleks kirjutada keskkonnast?

Ma olen tegelenud Slow poega nüüdseks peaaegu neli aastat ja teinud selle aja jooksul ligi 50 blogipostitust. Olen kirjutanud teiste väljaannete jaoks, esinenud konverentsidel, osalenud vestlusringides, andnud intervjuusid raadios ja teles. Oma maailmapäästmise juttu olen rääkinud kõigile…

Loe lähemalt
Need kreemised vallatud ringid

Everybody loves the sunshine, laulab Roy Ayers ja ma laulan temaga seda refrääni kaasa. Mulle meeldib, kuidas päike tõstab hommikul tööle jalutades mu tuju ja ennustab pisut paremat päeva. Mulle meeldib, kuidas ta lubab mul kleite kanda. Mulle meeldib, kuidas ta annab lõuna-eurooplastele loa keskpäeviti laisk olla …

Loe lähemalt
Keskkonnasõbralikkus laiskuse hetkedel ja igavesel tudengieelarvel

Kombinatsioon igavesest tudengi eelarvest ja vahepealsest laiskusest, aga samas soovist olla keskkonna suhtes sõbralikum, on teinud leidlikuks. Jagaks nüüd oma mõningaid väikseid juba tehtud ja plaanis olevaid samme ökoloogilise jalajälje kahandamiseks, mis ehk sulle ka abiks võiksid olla. Ka siis kui tundub, et rahakott ei soosi teadlikku elu.

Loe lähemalt
Palju väikseid samme teadliku elustiili poole

Ikka ja jälle saame küsimusi selle kohta, kuidas siis olla jätkusuutlikum ja teadlikum. Kust alustada? Ja ikka vastame, et samm korraga. Panime pead kokku ja märkisime üles oma tehtud ja plaanis olevad sammud, mis ehk ka sulle abiks on 🙂

Loe lähemalt
Avalik vihakiri lehepuhuritele

Kogu selle aja, mis Slow pood oli Tartus, elasin ma imearmsas üürikorteris Kastani tänaval, Miina Härma Gümnaasiumi taga. Korteril olid köögis suured aknad, mistõttu seal oli alati palju valgust ja mõnus avar olek. Magamistuba oli aga akendeta, ehk siis mulle, halva unega inimesele ideaalne koobas magamiseks…

Loe lähemalt
Nagu kilekott pea ümber

On põhikooli keskpaik ja käes on kevad. Päike soojendab veeplekke aknal ja sulatab lund, kuid väljas on veel külm. Kätte on jõudnud geograafia, ent veel on märgata sellele eelneva tunni – kehalise kasvatuse – kohalolu ja vaimu. Lisaks võidukatele huilgamistele ja suurenenud jutustamisele on seda ka õhust tunda. Tüdrukud on ok. Nad vähemalt käivad pesemas. Poisid aga…

Loe lähemalt
Siin või kaasa …

Lyra oli jälle näljane, nii et nad ostsid tänavamüüjalt hamburgereid ning edasi jalutades sõid neid, mis oli midagi uut tema jaoks.

“Me istume alati sööma. Ma pole kunagi näinud inimesi lihtsalt kõndimas ja söömas,” ütles ta. “See koht on nii paljus erinev. Liiklus näiteks. See ei meeldi mulle. …”

Loe lähemalt
Airbnb, Uber, Taxify … te olete toredad, aga …

Tere! Helen siin. Oma tavapärase lemmiktegevusega – rikkuda taas miski elu mugavaks tegev asi su jaoks ära 😉 Seekord on sihikul jagatud autod ja korterid. Meie kõige jagamise ühiskonnal on mitmed boonuseid aga kõiki neid pealtnäha keskkonnasõbralike tegevusi tasub vahest ehk lähemalt vaadata …

Loe lähemalt
Jõulukingihierarhia

Jõulud. It’s the most wonderful time of the year, mis toob meelde piparkoogid, hõõgveini, puhkusepäevad, lume, libeda jää, mandariinid, lisakilod, “Visa Hinge” ning koledate jõulupusade stiilipeod ja-ja-ja…tundub, et unustasime midagi?
Kingid?
Kingid!

Loe lähemalt
Mis on tähistaeva hind?

Van Gogh maalil „Tähisöö“ avaneb vaatajale esimene varajane hommikutund sanatooriumiaknast unise Saint Rémy linnakese kohal. Teosest saab oma eluajal tunnustuseta jäänud ning psühhooside all vaevelnud kunstniku kõige kuulsam töö. Ning teadaolevalt esimene kujutava kunsti teos, kus taevas ehk taust ise on peategelasena esiplaanil.

Loe lähemalt
Take-away kohv, pakk suitsu ja nutitelefon – kas ärinaise must-have?

Äraviskamiskultuuri võimendavad visuaalsed ja subkultuurilised stiimulid, mis poogivad ühekordsete kohvitopsidega linna peal laiamise, suitsetamise ja uue iPhone’i omamise trenditeadliku elustiili vältimatuks osaks.

Loe lähemalt
Prügivähenduskuuri 3. Peatükk: poeskäimise valu ja vaev

Vihmase päeva puhul otsustasin teha suurema toiduostu netipoest, et säästa jalavaeva ja närvikulu. Autovaba inimesena olen kahe käega netist toidukraami ostmise poolt ja üldiselt jõuab sellise teenuse pakkujatega igasugu eelistuste osas kokkuleppele, s.t ka plastik-kottide vältimisel üritavad komplekteerijad klientide soovidele vastu tulla. Aga seekord…

Loe lähemalt
Maailm ilma (poolte) inimesteta

Mida on ühist filmil Tasujad: Igaviku Sõda ja Alan Weismani ilma inimesteta maailma tuleviku teemal spekuleerival raamatul The World Without Us? Mõlemad panevad mõtlema – kui efektiivne on osa või kogu inimkonna kadumine ülejäänud maailma jaoks?

Loe lähemalt
Prügivähenduskuuri 2. Peatükk: Esimesed sammud

Internet on üks veider asi. Inimesena, kes end selle lõpututes labürintides enamasti koduselt tunneb, püüan aeg ajalt meenutada, kui palju see meid ja maailma muutnud on. Info, huvikaaslaste ja kogukondade leidmiseks geniaalne, kuid oma kiiruse, mahu ja vastuolulise sisu tõttu ärevusseajav ja sõltuvusttekitav…

Loe lähemalt