Palju väikseid samme teadliku elustiili poole

Ikka ja jälle saame küsimusi selle kohta, kuidas siis olla jätkusuutlikum ja teadlikum. Kust alustada? Ja ikka vastame, et samm korraga. Panime pead kokku ja märkisime üles oma tehtud ja plaanis olevad sammud, mis ehk ka sulle abiks on 🙂

Slow soovitused teadlikumaks eluks

  1. Väldi palmiõli!
  2. Vähenda piimatoodete tarbimist. Lisaks loomade kannatusele on piima tootmine keskkonnale vägagi kahjulik.
  3. Oled juba lehmapiimast loobunud? Vii ennast ka kurssi taimsete alternatiivide jalajäljega. Meie soovitame kaerapiima. Sobib ideaalselt ja on taimsetest alternatiividest üks sõbralikumaid.
  4. Kasvata oma toitu nii palju kui saad, olgu siis kartulipõld maamaja juures või maitsetaimed korteri aknalaual.
  5. Palju kasutatavaid maitseaineid osta võimalikult suures pakendis ja täida olemasolevaid maitseainetopse.
  6. Kui kanamunade tarbimisest ei suuda loobuda, siis kindlasti hari ennast sel teemal ja vali, missuguse märgistusega mune ostad.
  7. Tutvu rohkete muna asendamise võimalustega.
  8. Väldi ookeanikalade tarbimist. Ülepüügi tulemusel on ohustatud lugematud ookeanide elanike liigid. Lisaks on nüüdseks plastikut ookeanites juba nii palju, et see on jõudnud meie kehadesse.
  9. Eelista FairtTrade märgiga šokolaadi, kohvi jm.
  10. Vähenda poodides tekkivat toidu raiskamist ostes allahinnatud, tänase kuupäevaga ‘Parim enne’ tooteid. Lisaboonus on raha kokkuhoid ja inspiratsioon järgmiseks söögikorraks. Tee vahet ‘parim enne’ ja ‘kõlblik kuni’ märgistusel!
  11. Korduvkasutatavad kotid kaasa ja turule!
  12. Ära diskrimineeri välimuse järgi köögivilju.
  13. Pruunid ja täpilised banaanid sobivad ideaalselt küpsetamiseks. Poelettidele jäädes rändavad nad aga prügikasti. Küsi vahel oma kodupoes ainult vaevu valmis banaane nähes, mis seisma jäänutega juhtub ja kas neid ka ehk soetada saab.
  14. Tee joomisel väldid liigpakendamist purutee ja sõela abil. Kui eelistad pakiteed, siis vali selline, kus pakid ei ole omakorda eraldi pakendatud.
  15. Hangi ja hoia kättesaadavas kohas korduvkasutatav kohvitops (ja kui tops jäi koju, jama lugu, ei joo kõndides kohvi).
  16. Kui ilma kõrreta ei saa smuutit või kokteili juua, siis võta metallist, klaasist, bambusest, pilliroost või paberist variant.
  17. Plastiktopside juurde ostmise asemel hoiusta kodus ja võta lõuna kaasa kurgipurgis, smuutipudelis jne
  18. Kasuta riidest ostukotti ja lisa sinna ka paar võrkkotti puuviljade-juurviljade jaoks.
  19. Uuri mida ja kust saaks soetada pakendivabalt oma karpi. BioMarketis saab näiteks pesuvahendeid ja igasuguseid seemneid, pähkleid, jahusid, riisi jmt.
  20. Harjuta ennast isiklikku veepudelit kaasas kandma – olgu see klaasist, metallist vmt.
  21. Kahte puuvilja saab käes või ostukorvis ka kassasse transportida – ei ole igale banaanile ja õunale tingimata kilekotti vaja.
  22. Hoia ka töö juures eraldi kohvitopsi ja toidukarpi, kuhu kiirematel päevade lõuna saad lasta kaasa panna.
  23. Sorteeri jäätmeid
  24. Eramajas elades telli endale tasuta kollane pakendiprügi kott. Pakuvad nt RagnSells või TVO.
  25. Vaata kuhu viia jäätmed.
  26. Osta ainult ümbertöödeldud paberist WC paberit. Kellelgi ei ole vaja oma peput ürgmetsa pehmusega pühkida.
  27. Ära osta WC potti käivaid värskendavaid plastikjubinaid. On olemas ka tabletid, mis käivad paaki või poti siseküljele kleebitavad variandid.
  28. Asenda nõudepesunuustik loodussõbraliku alternatiiviga, nagu näiteks küürimisharjaga – kestab kauem ja on ka lihtsam puhtana hoida.
  29. Anna võimalus tahkele dušigeelile ja šampoonile.
  30. Asenda vatipadjad korduvakasutatavatega.
  31. Vatitiku asemel kasuta korduvakasutatavat. Või kui see ei lähe mitte, siis vähemalt bambusvarrega varianti.
  32. Karvaeemaldusega tagasi klassikute juurde – ehk soeta endale klassikaline žiletiga raseerija.
  33. Järgmine hambahari osta bambusest käepidemega.
  34. Värskete lapsevanematena tahaks kindlasti võimalikult igapäeva stressi vähendada, kuid kaalu siiski riidest mähkmete kasutamist.
  35. Naistele: asenda tampoonid ja hügieenisidemed menstruatsioonianumaga.
  36. Igasuguste kehakreemituubide jms asemel on ülihea kasutada rafineerimata kookosõli (mida on saadaval klaaspurgis ja toimib ka libestina ;)).
  37. Pööra tähelepanu koostisosadele oma järgmises päikesekaitsekreemis. Mitmed nendest on väga ohtlikud korallrahudele.
  38. Rõivad, mida enam ei kanna, vii kohalikesse täikapoodidesse, Uuskasutuskeskusesse või Sõbralt Sõbrale. Väldi tänavatel asuvaid riiete konteinereid, nende puhul pole üldse mitte selge, kuhu riided lähevad ja kes sellest kasu lõikab.
  39. Või korralda teinekord hoopis riiete vahetus pidusid sõpradega. Uued riided ja põhjus sõbrad kokku kutsuda.
  40. Uusi riideid soetades võid mõelda ka vanade riiete peale ehk go vintage. Vintaaž ei ole mitte ainult keskkonnasõbralik viis garderoobi mõne statement-esemega kaunistada, vaid rõivad on ajas vastu pidanud ning mis seal salata – tõenäoliselt ka parema kvaliteediga õmmeldud kui enamik rõivatööstuse toodangust tänapäeval.
  41. Tuleta meelde, et olemas on kingsepad, rätsepad, elektroonika parandajad jne.
  42. Enamus rõivaid saab täitsa edukalt puhtaks 30-40C juures ja lühikese programmiga. Proovi järgi.
  43. Anna mõnele katkisele riideesemele uus elu nähtavate parandustega.
  44. Ära osta kiirmoodi. Kui see samm on liiga suur, siis alustuseks vali kõigest halvast kõige vähem halb ja eelista orgaanilisi kollektsioone. Valikut aitab teha nt Fashion Revolution Fashion Transparency Index ja Rank A Brand koduleht.
  45. Lõpeta sünteetilistest materjalidest rõivaste ostmine.
  46. Olemasolevaid sünteetilisi rõivaid pese võimalikult väiksel temperatuuril ja õrnal programmil, et vältida mikrokiudude vette sattumist. Elades piirkonnas, kus sinu pesuvesi võib ookeanisse jõuda, kaalu ka mikrokiude püüdvat pesukotti.
  47. Ära lase veel tarbetult joosta. Olgu see hambaid, ennast või nõusid pestes – kui vesi ei jookse millegi peale, siis ei pea ta jooksma.
  48. Kui elad aga kohas, kus vee soojenemiseks või külmaks minekuks peab seda laskma kaua joosta, siis aseta selleks ajaks kraani alla taimede kastekann.
  49. Vali trepid lifti asemel – elektri kokkuhoid ja kaloripõletus ühes.
  50. Ära jäta valgusteid vajaduseta põlema
  51. Tee kodu soojapidavaks
  52. Katki läinud hõõgpirn asenda LED valgustiga.
  53. Katkised (hõõg)pirnid ja tühjad patareid vii aga spetsiaalsesse kogumiskasti, mis tihtipeale paikneb toidupoe ees.
  54. Kui kunagi on juhtnud see hirmus asi, et koju on soetatud kapselkohvimasin, siis nüüdseks on ka komposteeritavaid ja korduvkasutatavaid kapsleid juba olemas.
  55. Tühjenda aeg-ajalt oma meilipostkasti sisu, sest ka vanade e-kirjade alleshoidmine kulutab vett ja energiat
  56. Vii oma vana kasutuna seisev mobiiltelefon mõnda kogumiskasti. Telefonides kasutatavatest materjalidest on 80% taaskasutatavad. Elektroonikaseadmetes kasutatakse mitmeid haruldasi muldmetalle. Üheks neist on koltan, mille kaevandamine kahjustab ja hävitab metsa ning seetõttu jääb looduslikke elupaiku metsaelanikele aina vähemaks.
  57. Ära toida veelinde saiaga. Sai on toitainetevaene inimeste toit, mida on lindudel raske seedida ning mis solgib vett ja paneb vetikad vohama.
  58. Istuta puid ja koduaeda putuktolmeldajatele meelepäraseid taimi
  59. Loo koduaeda “isiklik kaitseala” mõne niitmata aialapi näol lindudele ja putukatele
  60. Ära lehtede riisumisega üle pinguta.
  61. Meisterda ja paigalda õõnespesitsevatele lindudele pesakast
  62. Võimalusel väldi topeltpakendeid (nt hambapasta tuub + karp).
  63. Sõlmi roheline elektrileping.
  64. Autoga sõidu asemel eelista ühistransporti. Nii on võimalik vahel lausa tasuta sõita.
  65. Nii endale kui sõbrale sünnipäevaks väldi kaugelt rännanud lõikelilli. Nende tootmine valmistab kannatust inimestele ja transport keskkonnale. Eriti irooniline on kinkida naistele roose, kui nende jaoks on teisel pool maailma naised kannatanud. Nopi lilled põllult, otsa kohalikult turumüüjalt või pane potti koduse taime poeg.