Seep vs. dušigeel/šampoon

Mis on keskkonna, tervise ja praktilisuse seisukohalt mõistlikum – seep või dušigeel? Puhtalt pakendita vaadates on keskkonna seisukohalt vastus lihtne – seep. Praktilisuse osas võidaks vedel vorm? Tervise osas on faktoreid mitmeid. Iga toote ja selle alternatiivi juurde käib rida plusse ning miinuseid, seepärast vaatame veidi lähemalt, mis erinevused on seebil ja vedelal šampoonil/dušigeelil.

Kuigi tahke šampoon on vähem levinud kui seep, siis võtame ta võrdluses enamuses siiski ühte komplekti ja välja saavad toodud ernevused ja lisaboonused, seal kus nad on.

Esimese asjana peaks teadma, et kuigi nii seep kui dušigeel aitavad meil puhtaks saada, ei ole nad päris samad asjad. Seebid on klassikaliselt valmistatud rasvadest või õlidest, veest ja leelisest; dušigeelid on seebi sarnased pesuvahendid, mis lisaks sisaldavad pindaktiivseid kemikaale, mis suurendavad vahendi mõju. Küll aga võib ka seepe esineda vedelal kujul, samas kui mõned tahked seebid sisaldavad küllalt lisaaineid, et neid saab nimetada tahkeks pesuvahenditeks. Nipp: kui pakendil ei ole kirjas sõna ‘seep’, siis on tegemist pesuvahendiga.

Juuksepesu seep on tegelikult lihtsalt šampooni tahke versioon. Selle mõju peaks olema sama mis vedelal – puhastada Su juuksed ja anda neile ilus väimus, ilma juukseid liialt kuivaks ega rasuseks muutmata.

Keskkonna mõjud

Nüüd, kui on välja selgitatud, mis on mis, siis jääb küsimus, kumb on keskkonna seisukohalt parem? Kui nüüd võtta puht teaduslikult seisukohalt, siis on võitja seep.

Miks? Esmalt kulub dušigeeli tootmisele oluliselt rohkem energiat – umbes viis korda rohkem. Teiseks on vedelseebil kuni 20 korda rohkem pakendimaterjali kui ühel tagasihoidlikul seebil, mida sageli müüakse pappkarbis või lausa lahtiselt. Kuna vedelseep ja šampoon koosnevad suures osas veest, siis suurendab nende ökoloogilist jalajälge ka transport. Mööda maailma veetakse ringi põhimõtteliselt vett ja kas keskkonnale kahjulikke plastpudeleid või raskeid klaasanumaid. Kui need pudelid jõuavad lõpuks meie vannituppa siis me kaldume kasutama palju rohkem vedelat kui tahket seepi – umbes seitse korda rohkem ühe pesemise ajal. Selle põhjustavad kas liiga suuri koguseid andvad pumbaga dosaatorid või lihtsalt halvad harjumused.

See ei tähenda muidugi, et seebid on täiesti keskkonnasõbralikud. Teadlased on avastanud, et me kaldume seebiga pestes kasutama umbes 30 protsenti rohkem sooja vett (kuigi see uuring baseerub kätepesul, seega ei ole kindel, kui paljus see rakendub duši all pesemisele või tahkele šampoonile). Seebi jaoks vajalike taimsete rasvade saamiseks kulub küll rohkem põllumajanduslikku maapinda, kuid võttes arvesse kõik teised faktorid, on seep siiski rohelisem valik.

Tervise ja ilu seisukohalt …

Tervise seisukohalt ei tasuks unustada et dušigeelid on tavaliselt naftal baseeruvad. Lisaks leidub nendes veel mitmeid küsitavaid kemikaale, sealhulgas parabeenid ja muud säilitusained (mis võivad segada hormonaalset tasakaalu), pindaktiivseid aineid (mõned saastavad meie veekogusid) ja ftalaate (hormoonid taas). Tavalised seebid näevad võrdluses palju palju puhtamad välja.

Traditsioonilised šampoonid kipuvad juustesse jätma päris palju oma koostsiosadest. Seebid aga taastavad juuste loomuliku sära ja pesevad välja nendesse kogunenud ülearused ained. Seetõttu võivad juuksed seebile ülemineku perioodi alguses jääda pärast pesu ‘rasvaseks’. Omast kogemusest võin kinnitada, et esimese 4-5 pesu järel olid juuksed veidi imelikult rasused, aga mitte mustad. See seisund oli aga mööduv. Ka märgade juuste tunne on teistsugune.

Miks? Sest tahked šampoonid ei sisalda lisaaineid, nagu naatriumlaurüülsulfaat või ammooniumlaurüülsulfaat, mis võtavad juustest nende loomulikku niiskust. Seetõttu ei vaja paljud ka seepi kasutades palsamit (mis on ka keskkonna seisukohalt lisakokkuhoid).

Kasutajasõbralikkus

Nagu sai juba mainitud, kulub tahket šampooni ja seepi vähem ning seega peab neid harvem ostma. Kes lennukiga reisinud, teab kui tüütu on see ühte plastikkotikesse oma max 100ml vedelike mahutamine. Tahkel kujul seebi ja šampooniga reisimine võtab selle mure juba vähemaks. Lisaks on võimalik lõigata seebist kaasa sobiva suurusega tükk ning selle võrra kotti kergendada.

Minutaoliste kobakäppade jaoks on ka seebi maast üles korjamine kergem, kui pidevalt maha voolava šampooni kokku kraapimine.

Kuidas valida enda jaoks õige?

Käte ja ihupesuks on ilmselt kõik mingi hetk seepi kasutanud, seega ei ole tegemist millegi ettekujutamatuga. Kirjeldusele vastavalt tasub valida õige kehatüübi ja toimeainete järgi. Lisaks on mitmeid seepe, mis sisaldavad koorivaid osakesi, mis võibolla õrnale nahale ei sobi, kuid eraldi koorija ostmist vältida aitavad.

Juuksepesuseep on juba veidi keerulisem. Kui varem pole proovinud, siis tasub ehk alustuseks osta väiksem, millega mõned nädalad katsetada. Mis valikut ka ei teeks, siis tuleb arvestada, et seebiga harjumine võtab juustel hetk aega. Ei tasu kohe alla anda, kui esmalt juuksed peale pesu veidrad tunuduvad.

Valikut tehes tasub aga igal juhul eelistada kodumaist (säästa transporti) ja võimalikult keskkonnasõbralikku pakendit.