Autor: Helen
Keskkonnakolumni lõpetuseks: kirjutamise aastast ja raskustest

Teretulemast ühele Helenile omaselt kaootlisele kombopostitusele, mille üldine hägune eesmärk on:

– Vaadata tagasi Müürilehe keskkonnakolumni aastale
– Väljendada kestvat hämmingut, kuidas selle ajaga maailm on muutunud
– Selgitada, miks meie blogi nii vaikne on

Loe lähemalt
Keskkonnakolumn: Sundpuhkus saastavast normaalsusest

Kui tavapäraselt puhkuselt kaasa võetud päevitus kipub tuhmuma ja suveniirid riiulil tolmu koguma, siis eriolukorra põhjustatud „puhkuse” õppetunnid ja uued harjumused võiksid jääda püsima.

Loe lähemalt
Keskkonnakolumn: Metsade tualetipotist alla uhtumine on mõistusevastane

Olles kasvanud üles mõnisada meetrit festivalipaigana tuntud Intsikurmu metsapargist, on metsas viibimine olnud lapsest saati osa mu elust. See on ilmselt üks põhjus, miks minu jaoks on tähtis teadvustada, milleks me oma loodusvara kasutame.

Loe lähemalt
Keskkonnakolumn: Viirustest, nahkhiirtest ja inimestest

Peale igavikuna tunduvat sotsiaalset distantseerumist on selge, et koroonaviirus on muutnud püsivalt meie kõigi maailma. Seoses sellega on ehk paslik heita pilk sellele, kuidas viirused on varemgi maailma muutnud.

Loe lähemalt
Keskkonnakolumn: Laste saamisest väljasureval planeedil

Lastesaamise keskkonnamõju üle arutamine on nii mõneski seltskonnas endiselt tabu, ent ajal, mil nooremad põlvkonnad juba ise häälekalt elamisväärset planeeti nõuavad, on see siiski igati kohane teemapüstitus.

Loe lähemalt
Kevad pole mingi vabandus värve kanda. Ehk üks must outfit Slowst

Ma tean, et ma ei ole ainuke, kel kodus olemisest aju vaikselt sulamas on ja kui inimestega päriselus suhelda ei saa, mis siis ikka muud teha kui blogimaailma tühjusesse karjuda, lootuses sellega ehk ka sul aidata jälle mõned minutid päevast hulluks minemata mööda saata. Seega …

Loe lähemalt
Keskkonnakolumn: Armastus ei peitu lilleõies

Mulle ei ole kunagi lilled eriti meeldinud. Nende üle sünnipäeval rõõmustamine oli õpitud harjumus nagu ka omnivoorsus ja kiirmoe tarbimine. Mulle ei istu lõikelillede kaduvus – ma ei mõista, miks peaks väljendama oma tundeid kellegi vastu roosidega, mis närbuvad loetud päevadega.

Loe lähemalt
Mikrokiudude püüdmisest reoveejaamades ja kodudes

Mikrokiud meie vees on maailmas juba päris tükk aega teemaks olnud ja meil muuseas ookeani maagiale ja kannatustele pühendunud blogipostituses ka juba läbi käinud. Ookean on suur ja imeline ning selle reostus hoomamatu – olgem ausad, kõike mida oma silmaga ei näe, on veits raske mõista. Seepärast on ka nende vette sattumise vähendamine omaette segane teema.

Loe lähemalt
Sotsiaalselt disatantseerunud mõtteid

Elame veidratel aegadel. Ilmselt poleks keeg meist arvanud, kui kiiresti saab, nii üksikinimese kui maailma, pea peale keerata. Et ka Slow siin omaette vaikselt sotsiaalselt distantseerub, siis võtaks hetke, et jagada oma mõtteid. Vahelduseks ilma suurema maailmapäästmise jututa … kui, siis vaid väikese kõrvalliinina.

Loe lähemalt
Keskkonnakolumn: Heleroheliste prillidega tehtud tarbimisvalikud

Keskkonnasäästlikumad tarbimisvalikud tähendavad siiski tarbimist ja on seega osa probleemist.

Uuringute kohaselt võivad need isegi olukorda hoopis halvemaks muuta.

Loe lähemalt
Keskkonnakolumn: Süsihappegaasi vaikselt lämmatav embus

Kui sinu jaoks oluline inimene, lemmikloom või kas või potilill on haige, annad sa ilmselt endast parima, et esmalt mõista, mis on kannatuse põhjus, ja seejärel leida võimalus ravimiseks. Meie planeedi asukate heaolu ähvardab õhus olev liigne CO₂.

Loe lähemalt
Küsisime ja saime teada …

Jaanuari keskel palusime sul vastata ühele võrdlemisi pikale küsitlusele, millest võiks saada üks tugipost Slow edasisel arengul. Lühidalt võib öelda, et oleme üksteise mõtteid päris hästi lugenud ja päris palju välja toodud teemadest on meil juba mõnda aega mõttes kolisenud…

Loe lähemalt
Keskkonnakolumn: Ilutulestik – sädelus, metallitolm ja hirmunud loomad

Kui paljude meie valikute keskkonnamõju on mõõdetav veidi hoomamatutes süsinikdioksiidi grammides, siis uusaasta ilutulestiku tagajärjed on pigem otseselt kirjeldatavad ja tihti lausa silmaga nähtavad.

Loe lähemalt
Keskkonnakolumn: Raamat või e-luger – selles on küsimus

Millegi ökoloogilise jalajälje hindamisel arvesse võetavate tegurite hulk ja erinev iseloom võib ajada juhtme kokku ka kõige paadunumal keskkonnaaktivistil.

Loe lähemalt
Keskkonnakolumn: Elektritõukeratas – 2019. aasta fidget spinner

Oktoobri Müürilehe keskkonnakolumnis uurisime, kas renditõuksid muudavad revolutsiooniliselt linnas liiklemist või on tegu üürikese trendimänguasjaga.

Loe lähemalt
Slow kliimaärevate teadmishimuliste mini raamatupood

Mulle ei meeldinud lapsena lugeda. Kuigi ma olin just see praegu väga teemas 80ndatel aset leidvate filmide ja seriaalide laps, kes oli kõike muud kui populaarne ning väheste sõpradega. See Stranger Things peategelane, aga ilma teise dimensiooni koletisteta. …

Loe lähemalt
Keskkonnakolumn: Milleks kirjutada keskkonnast?

Ma olen tegelenud Slow poega nüüdseks peaaegu neli aastat ja teinud selle aja jooksul ligi 50 blogipostitust. Olen kirjutanud teiste väljaannete jaoks, esinenud konverentsidel, osalenud vestlusringides, andnud intervjuusid raadios ja teles. Oma maailmapäästmise juttu olen rääkinud kõigile…

Loe lähemalt
I’m doing my best.

Ma annan endast parima. Ausõna. Oma võimaluste ja mõistuse piires.
Ma olen üles kasvanud nagu keskmine eestlane sel ajal kasvas. Detailid on kõigil erinevad, kuid mul oli kodu, vähemalt üks lapsevanem. Sõime pannkooke ja hakklihakastet, vahel käisime kohvikus, suved möödusid vanaema juures, kes tegi mannavahtu ja munaleiba…

Loe lähemalt
Keskkonnasõbralikkus laiskuse hetkedel ja igavesel tudengieelarvel

Kombinatsioon igavesest tudengi eelarvest ja vahepealsest laiskusest, aga samas soovist olla keskkonna suhtes sõbralikum, on teinud leidlikuks. Jagaks nüüd oma mõningaid väikseid juba tehtud ja plaanis olevaid samme ökoloogilise jalajälje kahandamiseks, mis ehk sulle ka abiks võiksid olla. Ka siis kui tundub, et rahakott ei soosi teadlikku elu.

Loe lähemalt
Avalik vihakiri lehepuhuritele

Kogu selle aja, mis Slow pood oli Tartus, elasin ma imearmsas üürikorteris Kastani tänaval, Miina Härma Gümnaasiumi taga. Korteril olid köögis suured aknad, mistõttu seal oli alati palju valgust ja mõnus avar olek. Magamistuba oli aga akendeta, ehk siis mulle, halva unega inimesele ideaalne koobas magamiseks…

Loe lähemalt
Madriid – ootamatult öko ja vegan

Reisimine pole just kõige keskkonnasõbralikum ettevõtmine, eelkõige lennates. Küll aga teeb see hingele head ja annab motivatsiooni, mida ehk ka edasi jagada ja seeläbi kaudselt maailmale head mõju avaldada. Negatiivse mõju vähendamiseks üritan ka tavaliselt mitu reisi ühte pookida – kui juba olen Berliinis töö asjus, siis kasutan seda ära ja lähen ka juba kuhugi …

Loe lähemalt
Sõpruse valust tarbimisühiskonnas

Ma olen vegan, ei tarbi palmiõli, üritan võimalusel vähendada pakendite osakaalu, sorteerin prügi nii palju kui saab, rõivaid ostan eetiliselt toodetuna või kasutatult. Kõik muu mida elus vajan, katsun leida kasutatult või teha veidi taustauuringut, et langetada võimalikult keskkonnasõbralik valik…

Loe lähemalt
Siin või kaasa …

Lyra oli jälle näljane, nii et nad ostsid tänavamüüjalt hamburgereid ning edasi jalutades sõid neid, mis oli midagi uut tema jaoks.

“Me istume alati sööma. Ma pole kunagi näinud inimesi lihtsalt kõndimas ja söömas,” ütles ta. “See koht on nii paljus erinev. Liiklus näiteks. See ei meeldi mulle. …”

Loe lähemalt
Airbnb, Uber, Taxify … te olete toredad, aga …

Tere! Helen siin. Oma tavapärase lemmiktegevusega – rikkuda taas miski elu mugavaks tegev asi su jaoks ära 😉 Seekord on sihikul jagatud autod ja korterid. Meie kõige jagamise ühiskonnal on mitmed boonuseid aga kõiki neid pealtnäha keskkonnasõbralike tegevusi tasub vahest ehk lähemalt vaadata …

Loe lähemalt