Autor: Helen
I’m doing my best.

Ma annan endast parima. Ausõna. Oma võimaluste ja mõistuse piires.
Ma olen üles kasvanud nagu keskmine eestlane sel ajal kasvas. Detailid on kõigil erinevad, kuid mul oli kodu, vähemalt üks lapsevanem. Sõime pannkooke ja hakklihakastet, vahel käisime kohvikus, suved möödusid vanaema juures, kes tegi mannavahtu ja munaleiba…

Loe lähemalt
Keskkonnasõbralikkus laiskuse hetkedel ja igavesel tudengieelarvel

Kombinatsioon igavesest tudengi eelarvest ja vahepealsest laiskusest, aga samas soovist olla keskkonna suhtes sõbralikum, on teinud leidlikuks. Jagaks nüüd oma mõningaid väikseid juba tehtud ja plaanis olevaid samme ökoloogilise jalajälje kahandamiseks, mis ehk sulle ka abiks võiksid olla. Ka siis kui tundub, et rahakott ei soosi teadlikku elu.

Loe lähemalt
Avalik vihakiri lehepuhuritele

Kogu selle aja, mis Slow pood oli Tartus, elasin ma imearmsas üürikorteris Kastani tänaval, Miina Härma Gümnaasiumi taga. Korteril olid köögis suured aknad, mistõttu seal oli alati palju valgust ja mõnus avar olek. Magamistuba oli aga akendeta, ehk siis mulle, halva unega inimesele ideaalne koobas magamiseks…

Loe lähemalt
Madriid – ootamatult öko ja vegan

Reisimine pole just kõige keskkonnasõbralikum ettevõtmine, eelkõige lennates. Küll aga teeb see hingele head ja annab motivatsiooni, mida ehk ka edasi jagada ja seeläbi kaudselt maailmale head mõju avaldada. Negatiivse mõju vähendamiseks üritan ka tavaliselt mitu reisi ühte pookida – kui juba olen Berliinis töö asjus, siis kasutan seda ära ja lähen ka juba kuhugi …

Loe lähemalt
Sõpruse valust tarbimisühiskonnas

Ma olen vegan, ei tarbi palmiõli, üritan võimalusel vähendada pakendite osakaalu, sorteerin prügi nii palju kui saab, rõivaid ostan eetiliselt toodetuna või kasutatult. Kõik muu mida elus vajan, katsun leida kasutatult või teha veidi taustauuringut, et langetada võimalikult keskkonnasõbralik valik…

Loe lähemalt
Siin või kaasa …

Lyra oli jälle näljane, nii et nad ostsid tänavamüüjalt hamburgereid ning edasi jalutades sõid neid, mis oli midagi uut tema jaoks.

“Me istume alati sööma. Ma pole kunagi näinud inimesi lihtsalt kõndimas ja söömas,” ütles ta. “See koht on nii paljus erinev. Liiklus näiteks. See ei meeldi mulle. …”

Loe lähemalt
Airbnb, Uber, Taxify … te olete toredad, aga …

Tere! Helen siin. Oma tavapärase lemmiktegevusega – rikkuda taas miski elu mugavaks tegev asi su jaoks ära 😉 Seekord on sihikul jagatud autod ja korterid. Meie kõige jagamise ühiskonnal on mitmed boonuseid aga kõiki neid pealtnäha keskkonnasõbralike tegevusi tasub vahest ehk lähemalt vaadata …

Loe lähemalt
Tbilisi ja Yerevan – keskkonnast hooliva vegani väljakutse

Koerad igal pool. Tofu on otsas. Kilekott on kohustuslik. 275km maanteed, kus aukudel on augud. Sojapiima tarnijat pole. Rongijuhid streigivad. Jagatud armastus musta värvi riietuse vastu. Hinnakleepsu ei saa panna üksiku granaatõuna peale. Kilekott, noh! … ja kõik see muu, mis ma õppisin külastades Gruusiat ja Armeeniat.

Loe lähemalt
Take-away kohv, pakk suitsu ja nutitelefon – kas ärinaise must-have?

Äraviskamiskultuuri võimendavad visuaalsed ja subkultuurilised stiimulid, mis poogivad ühekordsete kohvitopsidega linna peal laiamise, suitsetamise ja uue iPhone’i omamise trenditeadliku elustiili vältimatuks osaks.

Loe lähemalt
Maailm ilma (poolte) inimesteta

Mida on ühist filmil Tasujad: Igaviku Sõda ja Alan Weismani ilma inimesteta maailma tuleviku teemal spekuleerival raamatul The World Without Us? Mõlemad panevad mõtlema – kui efektiivne on osa või kogu inimkonna kadumine ülejäänud maailma jaoks?

Loe lähemalt
Kui palju elu mahub ühte American sized kohvrisse?

Ma tavaliselt moest ja riietest oma vaatevinklist eriliselt ei kirjuta, sest noh, mul pole suurt huvi selle vastu. Veider rõivapoe pidaja jaoks? Oma elu valikutega koperdasin aga väljakutse otsa: mis ja kui palju riideid on vaja, et üle elada 2,5 kuud kodumaiset kohvrielu?

Loe lähemalt
Tere Tallinn!

Nonii, me jõudsime kohale. See ei olnud lihtne. Ja siis oli Intsikurmu ja Valteri sünnipäev. Koristada oli vaja ja kleepse kleepida. Ilgelt palju rahvast oli ja kaupa oli vaja juurde tellida. Ja fotokat ei ole … Ühesõnaga, loll on see, kes vabandust ei leia, et blogipostitusega nii kaua on aega läinud. Aga nüüd…

Loe lähemalt
Otsides ja leides elu luulelisust

“History doesn’t repeat itself but it often rhymes,” ehk siis ajalugu ei korda ennast, aga riimib tihtipeale, olevat öelnud Mark Twain. Tõendid selle kohta, et just tema seda ütles, on veidi hõredad. Kuid ega vahet pole, kes ütles, üsna tore tarkus on igal juhul.
Nii avastasin ma siis hiljuti oma elu seitsmeaastase rütmi.

Loe lähemalt
Vegan naha alternatiivid

Mõnda aega tagasi käisin Berliinis eetilise moe messlil uusi kollektsioone uurimas, mis aga veel olulisem – põnevaid loenguid kuulamas. Üks nendest oli vegan naha alternatiividest. Mõningase hilinemisega on nüüd aeg teha sellest kokkuvõte omapoolsete lisadega. …

Loe lähemalt
Berliin… läbi peaaegu kohaliku silmade

David Bowie on siin elanud (korterit Iggi Pop‘iga jaganud) ja mõneski laulus linna maininud. Chris Corner on siin insomnia alla vaevelnud (ja selle albumisse jäädvustanud). Nick Cave elamise ja muusika tegemise kõrval ka filmis „Der Himmel über Berlin“ näidelnud. …

Loe lähemalt
Kevadlubadused

Mulle ei meeldi talv. Ma võin seda taluda kuni aastavahetuseni ja parematel aastatel võibolla ka veel jaanauri kuidagi ära kannatada. Sealt edasi loen aga vaid päevi ja tunde kalendrikevadeni, mitte et siis päriselt kevad tuleks, aga vähemalt on aasta parem pool, mis minu jaoks aprilli keskpaigas algab, hoomatavas kauguses. …

Loe lähemalt
Veganist inimvihkaja muljed Kreekast

Nagu nüüd juba kombeks saanud, käisin ma jaanuaris Berliini eetilise moe messil ja et Saksamaalt edasi lendamine nõnda odav, siis võtsin kaks kärbest ühe hoobiga ning sokutasin tööreisile otsa ka puhkuse (ehk söömareisi) Kreekas. Lühidalt öeldes, ei olnud minu koht, pikemalt aga alustaks algusest …

Loe lähemalt
Sammud vegan ja jätkusuutliku tätoveeringu suunas

Ma olen viimase 16 aastaga kogunud endale päris mitu tätoveeringut ja saanud nii positiivseid kui negatiivseid kommentaare nende osas. Üks meeldejäävamaid oli võõralt naisterahvalt, kes küsis kas mu tattoo on päris. Jaatavale vastuse peale väitis ta, et Piiblis on tätoveeringud keelatud. …

Loe lähemalt
Aeglase algusega aasta plaanidest ja lubadustest

Kui aasta lõpus tehakse kokkuvõtteid, siis alguses tehakse ikka lubadusi ja räägitakse suurtest tulevikuplaanidest. Meil nüüd küll mingeid erakordselt grandiooseid ettevõtmisi kavas (veel) ei ole, aga eks me anna ikka ka siis aru, mis ees ootab. …

Loe lähemalt
Slow 2017 inimesed, sündmused, mõtisklused ja veidi jõulu

Seekord on nii, et minu tööaasta (vähemalt poes viibimise osas) lõppeb 23.detsember. Seepärast on ka minu selle aasta kokkuvõte jõulusemas meeleolus ja päris-päris aasta kokkuvõtte teeb hoopis Killu, kellel 30.detsembril on täitsa viimane tööpäev Slow poes.
Niisiis. Kui nüüd aus olla …

Loe lähemalt
Detsembri emotsioonid ja lillkapsa ootus

Kohal ta jälle on. Aasta ilmselt kõige emotsionaalem kuu. Osadele täis jõulurõõmu, teistele aastalõpu melanhooliat või hoopis õudust massilise tarbimise, suhkru üledoosi, mõttetute kingituste, päkapikumütsides täiskasvanute ja lõputute prügimägede ees. …

Loe lähemalt
slow.ee esimene sünnipäev

Umbes täpselt aasta tagasi istusime närviliselt arvuti juures ja veensime ennast, et kõik uue lehe tegemise juurde käivad jamad on nii korras kui võimalik ning julgeb vajutada sellele nupule mis teeb slow.ee avalikuks. Meie pika mõtlemise ja üllatavalt kiire tegutsemise tulemusel sündinud beebi oli valmis suure maailma jaoks …

Loe lähemalt
Kuidas superkangelased päris maailma päästavad?

Laupäev. Päev, mis lapsepõlves algas mul alati kodus teleka ees oma lemmik multikatega nagu üks tähtsamaid – Spider-Man, mis sütitas minus huvi superkangelaste vastu. Nüüd, enam kui 20 aastat hiljem olen jätkuvalt superkangelaste nerd ja seetõttu on eriti rõõmus näha, et see huvi on sidunud ennast ka minu nüüdse peamise tööalase huviga – keskkonnakaitsega. …

Loe lähemalt
Slow tähistab: minisünnipäev ja uus osakond

September olevat see kõige uue aeg ja kuigi mul on koolist küll nii palju aega möödas, et see rütm on minust kaduma läinud, lähme siiski vooluga kaasa, sest juhtumisi on septembris meie Aparaaditehase poe pooleaatsane sünnipäev. Nagu noorte ja südamelähedaste asajdega ikka, siis tahaks neid tihedamini kui kord aastas tähistada. Pidu! …

Loe lähemalt