Ma ostsin oma esimese nutitelefoni, fantastilise htc, kuskil 2011. aastal, kui iPhone oli juba oma neljanda mudeli juures. Ehk siis pigem hilja. Ja minu suhe nutikatega ei ole […]
Tere mini Slow ja järelkasv
Nagu lubas viimane blogipostitus, siis on 2022 aasta olnud täiesti lubaduste- ja eeldustevaba. Ei lubanud Slow blogisse midagi postitada ja no ilmselgelt ei postitatnud ka. Puhkus oli vajalik.
See pooleaastane puhkus on aga toonud kaks tulemust …
EINHORN – julmuse vabad vegan kondoomid
Einhorn on Saksa firma, mille toodanguks on julmuse vabad ja vegan kondoomid, mis vastupidiselt tavapärastele väikestele (jube keeruliselt avatavatele) pakenditele on hoopis hästi disainitud pakikestes. …
SOULBOTTLES – Maailma puhtaimad veepudelid
SOULBOTTLES (eesti k hingepudelid) on Saksa ettevõte, mis sai alguse isiklikust vajadusest ägeda disainiga plastikuvaba joogipudeli järele ning soovist muuta seeläbi poepudelite mineraalveejoojad ümber kraaniveejoojateks.
Esimesed pudelid valmisid käsitööna ning osutusid väga menukaks. …
Ootuste- ja lubadustevaba uut aastat!
Tere! Head uut! Nii, alustatud.
Istusin vana aasta lõpus selle postituse kirjutamiseks arvuti taha lugematuid kordi. Plaan oli kirjutada Slow aastatest, katsumustest, saavutustest. Poetada juurde veidi statistikat meie tegevusajast jne. Anda vihjeid tulevikuplaanide kohta.
Aga ei.
Sünnipäev ja poe hüvastijätt!
Slow.ee tähistas 11.oktoobril oma viiendat sünnipäeva. Täpselt selle eelneval õhtul sai langetatud lõplik otsus pood sulgeda.
Viis aastat on väikeettevõtluses pikk aeg täis väsitavaid tööpäevi, unetuid öid, närviliseks tegevaid otsuseid, enamuses toredaid, kuid vahest ka tigedaid kliente, aju murdvat matemaatikat, tõuse ja mõõnasid…
Viis aastat kestnud hoog ehk meenutame Hooandjat
Viis aastat tagasi, 2016. aasta 10. juulil sai ametliku lõpu Slow.ee veebipoe ja blogi loomise Hooandja kampaania. Selle eelneval päeval oli Helen Müürilille täikal tegemas viimaseid pingutusi, et Slow projekti tutvustada ja toetusi koguda. Päeva lõpuks oli aga vajalik summa (päev enne Hooandja kampaania lõppu) kokku kogunenud …
SLOW x LUSTE – aeglus kohtub umbrohuga
Hernes on üsna hea metafoor viimasele aastale: Oleme veetnud enamus aja oma ‘kaunas’ – ingliskeeles on lausa sõnapaar ‘pandemic pod’ (ehk otsetõlkes pandeemia kaun) kasutusel. Kontakt välismaailmaga on vähene. Olude sunnil oleme oma kaunakaaslastega vägagi lähedasteks saanud. Ruumi hakkab paljudel aina häirivamalt väheks jääma…
Enne kui hakkad kevadeks uusi riideid ostma …
Esimene jaanuar, kevad ja september on minu ajus alati olnud uute alguste stardipakkudeks. See tunne võrdub värskusega ja tihti kipub värskus ning uudsus teostuma läbi materiaalse. Nii oleme me kapitalistlikus maailmas harjunud, sest sedasi saab kõige kiiremini ja lihtsamalt. Ausalt, ma ei pane üldse pahaks, sest teinekord võidki avastada, et …
Kõige teadlikum kolimine, osa 1: kunst ja kirjandus
Teatavasti inimestele meeldib lugeda teiste inimeste elude kohta. Veel parem kui koos piltidega. Seega, siin Heleni lugu erakordselt teadlikust kolimisest. Abiks Marie Kondo, Döstädning ehk Swedish Death Cleaning ja eesmärk asetada uude koju ainult asjad, mis seal ka kasutust leiavad. Kord ja vähemate asjade võrra lihtsam koristamine annavad elule päris palju juurde….
Aasta kokkuvõte surmades, raamatutes ja idealismis: 2020 väljaanne
Aastal 2016, mis ei olnud maailma jaoks just eriliselt hiilgav, avasime Slow poe ja kirjutasin esimese aasta kokkuvõte surmades, raamatutes ja idealismis. Selle aastaga võrreldes oli 2016 aga küll üsna poisike, kuid Slow vaatepostilt sarnaste joontega, seega aeg veidi morbiidse aastalõpu postituse 2020 väljaande jaoks…
Slow tähistab neljandat sünnipäeva!
On pandeemia. Istun Brnos hotellitoas. Kõik söögikohad on kinni ja mask on parim sõber. Ei tundu mõistlik aeg reisimiseks, aga väikest puhkust oli vaja. Kuigi, olgem ausad, väikeettevõtjana sellist asja tegelikult olemas ei ole. Case in point – kirjutan blogipostitust.
Keskkonnakolumni lõpetuseks: kirjutamise aastast ja raskustest
Teretulemast ühele Helenile omaselt kaootlisele kombopostitusele, mille üldine hägune eesmärk on:
– Vaadata tagasi Müürilehe keskkonnakolumni aastale
– Väljendada kestvat hämmingut, kuidas selle ajaga maailm on muutunud
– Selgitada, miks meie blogi nii vaikne on
Keskkonnakolumn: Sundpuhkus saastavast normaalsusest
Kui tavapäraselt puhkuselt kaasa võetud päevitus kipub tuhmuma ja suveniirid riiulil tolmu koguma, siis eriolukorra põhjustatud „puhkuse” õppetunnid ja uued harjumused võiksid jääda püsima.
Keskkonnakolumn: Metsade tualetipotist alla uhtumine on mõistusevastane
Olles kasvanud üles mõnisada meetrit festivalipaigana tuntud Intsikurmu metsapargist, on metsas viibimine olnud lapsest saati osa mu elust. See on ilmselt üks põhjus, miks minu jaoks on tähtis teadvustada, milleks me oma loodusvara kasutame.
Miks me kanname iga päev kostüüme?
Peale gümnaasiumi lõppu läksin õppima butafooriat, aasta hiljem vahetasin eriala mööbli disaini ja restaureerimise vastu, sest tahtsin teha päris asju, mitte neid paberist ja penoplastist dekoratsioone ning peale seda jõudsin oma käänulisi teid mööda rõivatööstusesse (ja nüüd olen hoopis ühe jalaga IT’s). …
Keskkonnakolumn: Viirustest, nahkhiirtest ja inimestest
Peale igavikuna tunduvat sotsiaalset distantseerumist on selge, et koroonaviirus on muutnud püsivalt meie kõigi maailma. Seoses sellega on ehk paslik heita pilk sellele, kuidas viirused on varemgi maailma muutnud.
Keskkonnakolumn: Laste saamisest väljasureval planeedil
Lastesaamise keskkonnamõju üle arutamine on nii mõneski seltskonnas endiselt tabu, ent ajal, mil nooremad põlvkonnad juba ise häälekalt elamisväärset planeeti nõuavad, on see siiski igati kohane teemapüstitus.
Keskkonnakolumn: Armastus ei peitu lilleõies
Mulle ei ole kunagi lilled eriti meeldinud. Nende üle sünnipäeval rõõmustamine oli õpitud harjumus nagu ka omnivoorsus ja kiirmoe tarbimine. Mulle ei istu lõikelillede kaduvus – ma ei mõista, miks peaks väljendama oma tundeid kellegi vastu roosidega, mis närbuvad loetud päevadega.
Mikrokiudude püüdmisest reoveejaamades ja kodudes
Mikrokiud meie vees on maailmas juba päris tükk aega teemaks olnud ja meil muuseas ookeani maagiale ja kannatustele pühendunud blogipostituses ka juba läbi käinud. Ookean on suur ja imeline ning selle reostus hoomamatu – olgem ausad, kõike mida oma silmaga ei näe, on veits raske mõista. Seepärast on ka nende vette sattumise vähendamine omaette segane teema.
Sotsiaalselt distantseerunud mõtteid
Elame veidratel aegadel. Ilmselt poleks keeg meist arvanud, kui kiiresti saab, nii üksikinimese kui maailma, pea peale keerata. Et ka Slow siin omaette vaikselt sotsiaalselt distantseerub, siis võtaks hetke, et jagada oma mõtteid. Vahelduseks ilma suurema maailmapäästmise jututa … kui, siis vaid väikese kõrvalliinina.
Keskkonnakolumn: Heleroheliste prillidega tehtud tarbimisvalikud
Keskkonnasäästlikumad tarbimisvalikud tähendavad siiski tarbimist ja on seega osa probleemist.
Keskkonnakolumn: Süsihappegaasi vaikselt lämmatav embus
Kui sinu jaoks oluline inimene, lemmikloom või kas või potilill on haige, annad sa ilmselt endast parima, et esmalt mõista, mis on kannatuse põhjus, ja seejärel leida võimalus ravimiseks. Meie planeedi asukate heaolu ähvardab õhus olev liigne CO₂.
Küsisime ja saime teada …
Jaanuari keskel palusime sul vastata ühele võrdlemisi pikale küsitlusele, millest võiks saada üks tugipost Slow edasisel arengul. Lühidalt võib öelda, et oleme üksteise mõtteid päris hästi lugenud ja päris palju välja toodud teemadest on meil juba mõnda aega mõttes kolisenud…