Tere! Head uut! Nii, alustatud.
Istusin vana aasta lõpus selle postituse kirjutamiseks arvuti taha lugematuid kordi. Plaan oli kirjutada Slow aastatest, katsumustest, saavutustest. Poetada juurde veidi statistikat meie tegevusajast jne. Anda vihjeid tulevikuplaanide kohta.
Aga ei.
Slow.ee tähistas 11.oktoobril oma viiendat sünnipäeva. Täpselt selle eelneval õhtul sai langetatud lõplik otsus pood sulgeda.
Viis aastat on väikeettevõtluses pikk aeg täis väsitavaid tööpäevi, unetuid öid, närviliseks tegevaid otsuseid, enamuses toredaid, kuid vahest ka tigedaid kliente, aju murdvat matemaatikat, tõuse ja mõõnasid…
Viis aastat tagasi, 2016. aasta 10. juulil sai ametliku lõpu Slow.ee veebipoe ja blogi loomise Hooandja kampaania. Selle eelneval päeval oli Helen Müürilille täikal tegemas viimaseid pingutusi, et Slow projekti tutvustada ja toetusi koguda. Päeva lõpuks oli aga vajalik summa (päev enne Hooandja kampaania lõppu) kokku kogunenud …
Hernes on üsna hea metafoor viimasele aastale: Oleme veetnud enamus aja oma ‘kaunas’ – ingliskeeles on lausa sõnapaar ‘pandemic pod’ (ehk otsetõlkes pandeemia kaun) kasutusel. Kontakt välismaailmaga on vähene. Olude sunnil oleme oma kaunakaaslastega vägagi lähedasteks saanud. Ruumi hakkab paljudel aina häirivamalt väheks jääma…
Slow mõttemaailma jagajatele ei ole uudiseks, et karusnaha tootmine on julm, keskkonnale kahjulik ja potentsiaalne järgmise pandeemia sünnipaik. Mis selle taga aga täpsemalt peitub ja kuidas Eestis loomade eestkoste organisatsiooni Loomus poolt eestveetud “Karusnahavaba Ettevõtja” programm aitab loomasõbralikuma tuleviku suunas liikuda, …
Esimene jaanuar, kevad ja september on minu ajus alati olnud uute alguste stardipakkudeks. See tunne võrdub värskusega ja tihti kipub värskus ning uudsus teostuma läbi materiaalse. Nii oleme me kapitalistlikus maailmas harjunud, sest sedasi saab kõige kiiremini ja lihtsamalt. Ausalt, ma ei pane üldse pahaks, sest teinekord võidki avastada, et …