Igapäevaostudega keskkonnasõbralikuma moeni

Sellest hetkest, kui hakkasin aktiivselt tegelema Slow loomisega, olen sattunud päris palju kirjutama. Alustuseks kirjutasin välismaistele tootjatele, siis selgitavat juttu sõpradele ja Hooandjale. Sellele järgnesid arvamuslood sellest, miks on vajalik teadlikumalt tarbida, intervjuud ning kirjutised Slow loomisloo ja mõttekäikude tutvustamiseks.

Kirjutatud on kodulehele tootjatest, materjalidest, rõivaste hooldamisest jne. Kõige selle kõrval on aga veel rohkem loetud, Ecosia’tud (mine uuri Ecosia’t kui googeldamise alternatiivi, mis istutab iga otsingu eest puu) ja nüüd on tutvustustööd tehtud küllaga. Seekord võtaks ette konkreetsed nipid ja nõuanded, mida olen leidnud internetist, raamatutest ning enda ja sõprade kogemusest.

Lugejatele, kes siiani ei ole Slow tegemistest kuulnud, annan ka pisikese ülevaate seniste kirjutiste ja selle „miks?“ otsingu tulemustest ning kes tahab veel ennast veidi pikemalt Slow hingeeluga kurssi viia, siis selleks leiab lugemist meie blogist.

Kogu selle loo aluseks on küsimused, mida minult kõige enam küsitud ja mis Vegan Seltsi poolt korraldatud õiglase moe vestlusõhtul teemaks tulid. Kuna Slow on peamiselt rõivastele spetsialiseerunud, siis on ka järgnevad mõtted ja nõuanded peamiselt rõivatööstuse spetsiifilised, aga siiski ka muudel aladel rakendatavad.

Alustades algusest – mis on teadlik tarbimine ja miks see oluline on?

Maailmas, kus enamik meie tarbitavat kaupa tuleb poest ja ainuke vihje selle tegijale on tootjamaa nimi pakendil, on asjade tegelik tootmise protsess ja inimkulu muutunud meile kohati kättesaamatult kaugeks. Need, kes ise kasvatavad toitu, õmblevad või koovad rõivaid, ehitavad kodu jne, teavad, kui palju aega, vaeva, rõõmu ja pisaraid läheb millegi loomisesse ning oskavad seda loodut hinnata.

Minu arvates ei tohiks asja tooraine ja inimtööjõu väärtus olla väiksem vaid sellepärast, et seda toodetakse suuremas koguses. Tõsi, tootmisprotsessid on optimeeritud, asju peab aga siiski valmistama millestki ja kellegi poolt. Iga eseme taga on inimene ja lugu. Me oleme selle unustanud. Leian, et tarbides võiks igaüks mõelda sellele, kust kohast ja kuidas on tema tooted tulnud ja mis on nende tarbimise tagajärjed nii endale kui tootjale.

Kuidas saada teadlikuks?

Ole uudishimulik ja kriitiline. Kunagi varem pole olnud nii palju informatsiooni meile nii lihtsasti kättesaadav kui praegu. See tähendab muidugi ka palju valet informatsiooni ja moonutatud tõde. Tootjad tõstavad ennast ikka paremasse valgusesse, ekstreemsed vastased paisutavad tegelikkusest suuremaks nende patte jne. Raske on vahest otsustada, keda usaldada ja mõnikord võib ka vaid head sooviv allikas teadmatusest valet informatsiooni levitada.

Mida rohkem aga teada saad, seda rohkem saad aru, kui väike see teadmine tegelikult on ja seda kriitilisemaks muutub informatsiooni filter.

Õnneks on aga aina enam (ingliskeelseid) lehti, kes on pühendunud erapooletu teabe kogumisele ja levitamisele. Mõned lehed, mida ma julgeks soovitada on nt üldise teadlikkuse ja tarbimisega tegelev www.grist.com, kus leiab kõike, alustades sellest, kuidas kõige paremini kodu kütta kuni selleni, missugune õli on kõige keskkonnasõbralikum. Erinevates eluvaldkondades tegutsevaid ettevõtteid võrdleb leht www.rankabrand.org. Rõivatootjate tootmistavade uurimisega tegeleb www.projectjust.com. Kindlasti vaata ka www.fashionrevolution.com, mille peamiseks eesmärgiks on teadlikkuse tõstmine, tegijate anonüümsuse varjust välja toomine ja õiglase moe revolutsiooni edasiviimine.

Kui palju ma üksiku inimesena ikka muuta saan?

Palju! Nõudlus tingib pakkumise – lihtne majandusmudel, mille toimimist oleme näinud ju ise viimastel aastakümnetel pidevalt. Tarbijate huvi toidu tootmise vastu on aina suurendanud ökoloogilise põllumajanduse osakaalu. Veganite nõudlus taimsete alternatiivide vastu on isegi Alma viinud alternatiivsete tootmisplaanideni. Rõivatööstusele avaldatud surve on suurendanud orgaanilist ja jätkusuutlikku tootmist. Isegi suurbrändid nagu H&M, kes kasumite pärast küll muretsema ei pea, on aina enam teel rohelisema tootmiseni.

Ja mis kõige tähtsam – enda ümber olevaid inimesi saad iga päev mõjutada hea eeskujuga.

Mitte tänitades ja sõnu peale lugedes, vaid elades ise nii hästi kui võimalik ja aidates neid, kes on teel teadlikuma tarbimiseni oma teekonnal õpitud nippidega.

Mis nippe võiks siis teadlikumaks tarbimiseks kasutada?

Ingliskeelsest ruumist on pärit mõningad nipid, süsteemid ja ideed, mille järgi teadlikumalt tarbida. Üks lühike ülevaade minu lemmikutest:

Repeair, reuse, recycle. Ehk paranda, taaskasuta, töötle ümber. See on üks lihtsamaid (ja soodsamaid) viise asjale lähenemiseks – kasuta ära see, mis juba olemas. Armsaks saanud, aga elu näinud esemeid tasub alati esmalt proovida parandada, hädas viia õmbleja juurde, kes teeb kas paranduse või muudab esemed hoopis millekski uueks. See, millega ise ei oska enam midagi peale hakata, on aga alati teretulnud nt Uukasutuskeskuses, kus see müüakse edasi, annetatakse heategevusele või suunatakse ümbertöötlemisse.

Cost per Wear. Ehk maksumus kandmise kohta. See on kontseptsioon, mille alusel vältida emotsioonioste ja teha ka ehk kallemaid oste. Kui mitu korda sa näed ennast seda rõivaeset kandmas? Mõtle ostu läbi tehes, kas tõesti osta see super odav särk, mida ilmselt aga kannad vaid mõned korrad, või tavapärasest kallim, kuid kvaliteetselt toodetud särk, mida aga tõenäoliselt kannad mitmeid aastaid. Siinjuures tasuks mõelda ka olemasoleva riidekapi sisule ja sellele, mitmes erinevas kombinatsioonis ühte või teist eset kanda saad. Minu soovitus on, et iga riideese võiks olenevalt kombinatsioonist teistega olla kantav nii tööl, vabaajal kui õhtul välja minnes.

Üks juurde, üks minema. Et hoida oma kapi sisu kontrolli all, on kindlasti hea viis iga kord midagi ostes ka midagi eelnevat ära anda/müüa. Selle kontseptsiooni juurde käib kindlasti ka kapselgarderoobi ja univormi riietumise teema, mida Slow blogis oleme juba ja kavatseme rohkem käsitleda. Lühidalt aga on igal juhul mõte selles, et garderoob on ülevaatliku suurusega ja sinulik. Kui oled sellise valiku endale paika saanud, siis on lihtsam tarbida vajaduspõhiselt. Vajad talveks uut sooja kudumit? Kõige rohkem elu näinud või kõige vähem kantav läheb välja ning uus ja värske tuleb asemele. Kui need eelmisel suvel ostetud trendikad püksid ei ole siiski saanud tõeliselt sinu omaks, võiksid asendada need hoopis näiteks ühe mitmes look’is kasutatava kleidiga.

Kuidas siis aga poes otsus teha?

Nüüd, kui sa oled muidugi läbi uurinud ja mõelnud, kust sinu rõivad tulevad, mis tingimustes toodetud, mis keskkonnakahju tekitanud ja mis mõju sinu nahale avaldavad, tundub täiesti võimatu paremaid valikuid langetada. Liigne teadmine võib olla tegutsemist halvav. Minu soovitus on – üks probleem korraga. Pean endale ka pidevalt kordama, et tervet maailma ei saa korraga päästa.

Alusta sellest, mis on sulle olulisim.

Sulle ei meeldi farmerite nigel olukord, kes töötavad olematu raha eest, on sõltuvuses seemneid ja pestitsiide müüvatest suurorganisatsioonidest ning kannatavad nende mürkide tagajärgede all? Jälgi märke nagu Fairtrade, mis toetab väikefarmereid, Soil Association, mille peamiseks eesmärgiks on, nagu nimi ütleb, mulla säilitamine. Eelista materjale, mille kasvatamiseks ei ole juba eos vaja pestitsiide ja kemikaale, nt lina, kanep, bambus, eukalüpt jmt. Kui ostad puuvillaseid asju, vaata märke nagu GOTS (Global Organic Textile Standard), mis kontrollib kogu tootmisprotsessi. Kuna suurte sertifikaatide saamine on pikaajaline ja kallis protsess, siis alternatiiviks on ka märgid nagu BCI (Better Cotton Initiative), OCS 100 (Organic Content Standard), OCS Blended (Organic Blended Content Standard).

Sulle on olulised õmblejate õigused ja turvaline töökeskkond? Vaata märke nagu FWF (Fair Wear Foundation), mille peamiseks ülesandeks on rõivatööstuse töötajate õiguste kaitsmine. Eelista rõivaid, mis on toodetud riikides, kus on tugevamad töötajate õiguste regulatsioonid. Infot leiad veebis nt www.ituc-csi.org ja www.ilo.org. See ei tähenda muidugi, et ei tohiks üldse osta rõivaid, mis on toodetud nt Bangladeshis, kus töötajatel sama hästi kui puuduvad igasugused õigused. See tähendab pigem seda, et nendele töötajatele võimaluste loomiseks tuleks eelistada sertifitseeritud tehastes toodetud rõivaid. Sellega lood suurema nõudluse paremate tootmistavade järele ning need ettevõtted saavad omakorda laieneda ja enamikele töötajatele paremaid võimalusi luua.

Sulle on kõige olulisem keskkond? Väldi tooteid, mille tegemiseks on vaja kemikaale ja erinevaid naftaprodukte. See tähendab lihtsalt öeldes kõiki sünteetilisi tekstiile, aga ka nt kulutatud efektiga teksapükse, mille tegemiseks kasutatakse tihtipeale ohtliku sandblasting tehnikat. Vähendamaks prügi, leia tootjaid, kelle jaoks on olulised märksõnad zero waste, ringi sulgemine, ümbertöötlemine jmt. Tarbi alternatiivina näiteks ümbertöödeldud puuvillast või plastikpudelitest tehtud materjale. Lisaks eelista 100% puuvilla, kuna see on praeguse tehnoloogiaga kõige kergemini ümbertöödeldav materjal. Kui kangas on kas või imepisike protsent nt elastaani, muudab see kiu lühikeseks ning uue kvaliteetse kanga valmistamise keerulisemaks.

Kui oled enda jaoks valinud esmaolulise punkti ning sellesse süvenedes leidnud tee paremate otsusteni, siis on palju lihtsam lisada järgmisi. See on ilmselt kõige paremini võrreldav teekonnaga veganluse juurde. Ükskõik, kas loomsetest toodetest on loobutud samm-sammult või päevapealt, siis muud kriteeriumid nagu näiteks palmiõlist loobumine või keskkonda kahjustavate ettevõtete toodete vältimine lisanduvad tavaliselt sujuvalt teadmiste kasvamisega.

Oluline on leida põhjus, mis sind tõeliselt kõnetab ja lihtsalt teha esimene samm.

Esmakordselt ilmunud bioneer.ee, 13.novembril 2016.