Tere! Helen siin. Oma tavapärase lemmiktegevusega – rikkuda taas miski elu mugavaks tegev asi su jaoks ära 😉 Seekord on sihikul jagatud autod ja korterid. Meie kõige jagamise ühiskonnal on mitmed boonuseid, laenamise tulemusel ostetakse vähem autosid ja väiksemaid asju, mida võib-olla vaid ühe korra vaja on. Kõiki neid pealtnäha keskkonnasõbralike tegevusi tasub aga ehk lähemalt vaadata. Uurida, kas me oleme endale pähe istutanud mõtte, et see on hea, aga tegelikult on asi palju keerulisem.
Alustame aga sellega, et jah, ma kasutan neid teenuseid ise ka, targutada aga ikka tahaks. Otsuse, kas neid tasub edasi kasutada, langetab igaüks, mina kaasaarvatud, kirjutise lõpus.
Airbnb
Mõned aastad tagasi käisin sõbrannaga New Yorgis. Ööbisime seal Airbnb kaudu ühes nendest äsja gentrifikatsiooni küüsis olevatest piirkondadest, Greenpoint Brooklynis. Korter oli vana tööstushoone kõrgel korrusel, loft stiilis, võimalusega vaatele Empire State hoonele katusel kohvi juua. Lõbusaim mälestus on korteris veel ööbinud neljast sakslasest, keda sai kolmandal päeval ehmatada faktiga, et oskan saksa keelt ja olen kõigest seni räägitust kogu aeg aru saanud. Korteri omanik Lawrence oli igati tore, omas Morrissey tassi ja tema FBs jagatav on siiani ühed vähestest, mida viitsin lahti teha.
Ehk siis Airbnb põhimõte on igati tore – saad ööbida seal, kus kohalikud päriselt elavad, nendega kohtuda, avastada piirkondi, kuhu ehk muidu ei satuks, luua tutvust nii korteriomaniku kui teiste ajutiste asukatega.
Paraku ei ole aga elu Pop Tart ja ‘every day is like sunday‘ tassiga kohv päikeselisel katusel.
Õigluse mõttes alustame sellest heast, et Airbnb võimaldab Lawrence taolistel korterimanikel (või ka üürnikel) teenida lisaraha, et neid kalleid suurlinna kortereid ülal pidada. Minusugustel turistidel, kes panustaks oma raskelt kogutud raha sihtpunkti üldse kohale jõudmise, elamuste ja hea söögi peale, võimaldab Airbnb aga raha majutuse pealt kokku hoida ja paar kohaliku nõuannet boonusena saada.
Mis on Airbnb suurimad murekohad?
Peamised Airbnb murekohad puudutavadki enam kohalikke, kui turiste. Eelkõige neid, kes asja üldse otseselt ei puutu.
Huffington Post kohaselt kritiseeritakse Airbnb-d peamiselt naabruskonna dünaamika muutumise, kinnisvaraturu häirimise ja maksude vältimise eest. Tihtipeale on konfliktis omandiõiguste ja kohaliku omavalitsuste regulatsioonid.
Vaid tulu saamise eesmärgil ostetud kodud on piiranud kohalikku võimalusi ja paisutanud kinnisvaraturgusid suuremates linnades nagu New York ja San Francisco. Kõige kiiremini kasvavat Airbnb-üüri kategooriat haldavad “super hosts’id” moodustades peaaegu 40% Airbnb kogutulust.
Kohalikud väidavad, et neid surutakse oma linnaosadest välja kommertskasu jahtivate kinnisvaraomanike poolt.
Paljudes kohtades on puudulikud lühiajalist turistidele kodu rentimist reguleerivad seadused, mille tulemusel on maksekoormus väiksem ja korterimanikel tasub rentida pigem turistidele, kui hädasti kodu vajavatele kohalikele. Kui öö hind on turisti jaoks väike, siis kuu peale sellist hinda elamiseks ei suudaks nt tudeng maksta. See regulatsioonide erinevus eri riikide ja linnades võib ka tähendada, et sinu puhkusekodu on tegelikult seadusevastane. Nii näiteks on New Yorgis kohaliku kohtuministri A.G. Schneiderman raporti alusel 72% pakutavaid ööbimisi illegaalsed. NY kohalik seadus nimelt ei luba rentida tervet kodu Airbnb’s alla 30 päeva, kuna see hoiab pikaajalisi rendipindu kohalike jaoks. Vaatamata sellele on suurim kogus alla 30 päeva renditavaid kortereid Airbnbs just New Yorgis. Meil oli jagatud korter, huhh, ei ole kriminaal.
Barcelonas näiteks peavad olema ööbimiskohad litsenseeritud ja linn palkab inspektoreid, kes seda kontrollivad. Üks €600 000 trahv on Airbnb’le juba kirjutatud. Korteriomanikku võib aga oodata kuni €60 000 trahv. Pariisis võib oma kodu rentida maksimaalselt 120 päevaks aastas, 44% kuulutusi on aga aasta läbi üleval. Ka seal ootab omanikku kuni €100 000 trahv. Ka minu armsaim Berliin on ‘Anti-Airbnb’ seaduse paika pannud. Nimekirja saaks jätkata veel pikalt. Ka Eestis on maksuamet Airbnbga rahulolematu olnud ja nüüd kokkuleppe sõlminud.
Lisaks konkreetselt kohalike kodude äravõtmisele on turistid lihtsalt jalus, kolistavad majade koridorides kohvritega ning pidutsevad seal, kus ei peaks.
Turism on paljude riikide ja linnade jaoks peamine leivatooja. Kodude rentimisega hiilitakse aga kõrvale kohalikest ja turismi maksudest. Lisaks aga kannatavad legaalsed majutajad klientide vähesuse käes, mille tulemusel kaotavad töökohad näiteks koristajad, kes ilmselt ei saa endale kodu jagamisega uut teenimisallikat luua. Oma köögiga korteris kiirnuudleid soojendades jätad ka viimata raha kohalikku toidukohta. See aga peaks vähemalt minu arvates olema reisi tähtsaim osa – uued toiduelamused.
Kui nüüd aga rääkida turisti muredest, siis see on ilmselt väga individuaalne ja suuremat osa mitte puudutav. Airbnb tegutsemise käigus on aga neid õuduslugusid ikka pinnale ujunud. Alustades viimasel hetkel koduta jäämisest kuni peidetud kaamerateni välja. Igapäevasemad probleemid on võtmete kättesaamine, nõue koristada enne lahkumist (mida hotellis pole) ja lihtsalt teadmatus, kas renditav kodu ikka vastab piltidel nähtule. Lisaks on järjekindlalt liikumas lugu, et Airbnb kustutab negatiivseid kommentaare, mille tulemusel võib ka sattuda hoopis ootamatusse kodusse ja situatsiooni. Täiesti omaette teema on veel diskirimineerimine.
Kui palju neid raha teenimise eesmärgil oma kodust vanadekottu saadetud vanaemasid tegelikult on, mis kahju külastajad ja korterid saanud ning kui palju sellest kõigest illegaalne on, jääb täies ulatuses teadmatuks. Kindel on aga see, et puhtalt oma mugavuse pärast ei tasuks unustada, et reisimisest võiks kasu saada nii Sina kui ka laiemalt avastatava koha kogukond.
Muideks, mäletad sa veel mis on Couch Surfing?
Airbnb tasuta eelkäija, millega mina olen ka ikka mitmed kohad läbi reisinud. Ma olen üsna kindel, et tasuta inimeste majutamiseks ei ole koduta jäänud just väga palju inimesi.
On demand autosõidud
Teeme nüüd kohe alustuseks selgeks, et auto jagamine, et saada punktist A punkti B, on igati tore. Igasugused koos tööle minemised, linnadevahelisteks sõitude jagamiseks loodud FB grupid ja ‘peer-to-peer’ auto jagamine, ehk olemasoleva auto lühiajaline rentimine tavakasutajate vahel on kasulikud vähendamaks heitgaasitajaid tänavatel. Ilmselt võib igaüks nõustuda, et selleks on veel parem ühistransport. Üks auto viie asemel on tore, üks buss 40 auto asemel veel parem. Noh, teoorias muidugi.
Nüüd lepime ka kokku, et Uber, Lyft ja meie jaoks siis Taxify, ei ole sõidu jagamised. Need on ‘on demand car ride’ ehk tellimuse peale autosõit. Klassikalise taksosõidu versioon ilma ametliku taksojuhi loata põhimõtteliselt. Kui tee peal haaratakse kaasa veel 2-3 suvalist inimest, kes samas suunas lähevad, siis võime jagamisest rääkida.
Kuidas on lood nende uue ajastu taksode keskkonnamõjuga?
Et Taxify kohta meil Eestis statistikga on hõre, siis võtan aluseks veidi pikemalt uurimise all olnud Uber ja Lyft tegevuse. Ja viskaks üles küsimuse – mõeldes viimasele Taxify vmt teenusega sõidule, siis kuidas oleks sa saanud oma sihtpunkti, kui teenust poleks olemas. Oma autoga? Ühistranspordiga? Jalgsi? Üldse mitte?
Kui Uber ja Lyft propageerivad ennast just peamiselt eesmärgiga tavakasutuses olevate autode arvu vähendada, siis tegelikult autode kogus linnas pole niivõrd probleem. Reostus tekib siiski sõidetud kilomeetritest, olgu siis oma või tellitud autoga.
Sõidukilomeetreid tekib aga tellitud sõiduga pigem juurde, kuna lisandub sinuni sõitmise maa.
USA kahe suurima turu hinnangud annavad aimu sellest, kui palju neid deadhead ehk tühjalt sõidetud kilomeetreid reiside vahel sõidetakse. San Franciscos sõidetakse hinnanguliselt umbes 20 protsenti Uberi ja Lyfti sõidumaad reisijateta. New Yorgis on see lausa 50 protsenti 600 miljonist miilist, mida TNCd (transportation network company, tõlkes transpordivõrguettevõte) on alates 2013. aastast teedele lisanud. See tähendab, et tühjadest Uberitest ja Lyftidest saadakse rohkem heitgaase, millele lisanduvad ka teised autod, mis põletavad rohkem gaasi seistes halvenenud liikluse tõttu ummikutes. Eestis võib sellele ilmselt lisada ka veel talvisel ajal ka kohapeal seistes sooja hoidmise.
Ja noh, Davus California ülikooli teadlaste poolt tehtud mitmet linna hõlmava uuringu kohaselt ei pruugi ettevõtted, nagu Uber ja Lyft, autode arvu vähendada. Töö põhineb 2014 kuni 2016 aastal läbiviidud 4100 suuremate linnade elanike (Bostonis, Chicago, New York, Seattle, San Francisco, Los Angeles ja Washington DC) online küsitluse vastustel. Küsitluse kohaselt ei ole 91% isiklikust autost vabanenud. Suurimate sõidurakenduste kasutajate puhul ei ole tihtipeale ka selge, kas neil on olnud üldse kunagi auto ja kas nad ei ole autot soetanud kuna on alternatiivid või polekski seda kunagi teinud.
Ilmselt on igal juhul loogiline, et ennast ühistransporti pressides üks auto tänavalt kaotada, on keskkonnasõbralikum. See on samas aga ka koht, kus TNCd võivad kasulikud olla. Autoomanikud kasutavad uuringute kohaselt ühistransporti tööle minekuks suurema tõenäosusega, kui teavad, et ka viimasest rongis või bussist maha jäädes saavad nad võtta auto koju sõiduks.
Jalgsi liikumine on jätkuvalt tore tegevus nii keskkonna kui enda tervise huvides. Slow soovitab!
Kõige suurem negatiivne mõju on loomulikult sõitudel, mis said tehtud vaid sellepärast, et need on mugavad ja odavad. 2014. aastal leidsid Berkeley abiprofessor Susan Shaheen ja teised Berkeley teadlased 380-ne San Franciscos reisija küsitluses, et 8% osalejatest kasutasid tellitud sõidu teenuseid reisideks, mida nad muidu ei oleks teinud. Teisest küljest oli aga mitme reisija osalus nendel sõitudel suurem kui seda on tavaliselt taksosõitudel.
Aasta alguses teatas Lyft, et plaanib kõik reisijate sõidud muuta süsinikuneutraalseks.
Eesmärk on neutraliseerida sõidukite heitkogused, investeerides süsinikdioksiidi kompenseerivatesse projektidesse ning samal ajal elektri- ja isesõitvad autod oma masinaparki lisades. See tugevdab ettevõtte mainet rohelisema, sotsiaalselt teadlikuma alternatiivina oma peamisele konkurentile Uberile, mis ei ole sellist lubadust teinud. Samal ajal võimaldab aga Uberpool teenus jagada oma sõitu samas suunas liikuvate võõrastega, aidates seeläbi vähendada üksikuid sõite. Lisaks on nad liikumas nüüdseks muuseas ka jalgrataste jagamise suunas.
Jõudes aga veidi teise nurgani, siis raporteerivad mitmed väljaanded Uberi juhtide halvast kohtlemisest, suurtest maksudest ja lõppkokkuvõttes miinustesse jäämisest. Kuidas on lood Taxify juhtide rahuloluga, ei oska ma internetis leiduva baasil öelda, arvestades, kui odav vahest on sõit, siis aga mingid kahtlused tasuvuse osas on.
Sõitjate seisukohalt on murekohad ilmselt juhtide taustakontroll, sõiduoskused, auto seisund jmt, mis litsentseeritud taksofirmade puhul ehk on väiksemad. Kuid ausalt ei julge selles osas sõna võtta.
Otsus?
Mulle ausalt öeldes meeldivad hostelid, eelkõige üksi reisides. Kindel, et vastuvõtus on keegi 24h olemas, ühisruumides inimvaatamine, võimalus oma pagas jätta hoiule jne. Airbnbs peatun aga siis, kui meid grupis on rohkem ja ühiselt suuremas kodus viibimine mugavam on. Sealjuures siis võimalikult vähe kohalikke häirides.
Taxify’d kasutan samuti vaid kambaga, eriti kui vaja linna pealt kokku korjata või erinevatesse punktidesse inimesi poetada. Üksi olen jalgsi ja ühistranspordiga siiani hakkama saanud ja saan ka tulevikus. Taxify app mul puudub.
Ka kõigile teistele soovitan sama, mis üldiselt alati meie eesmärk on – mõtle oma mugavusest veidi kaugemale ja tarbi teadlikult ka teenuseid 🙂