Ma ostsin oma esimese nutitelefoni, fantastilise htc, kuskil 2011. aastal, kui iPhone oli juba oma neljanda mudeli juures. Ehk siis pigem hilja. Ja minu suhe nutikatega ei ole […]
Keskkonnakolumni lõpetuseks: kirjutamise aastast ja raskustest
Teretulemast ühele Helenile omaselt kaootlisele kombopostitusele, mille üldine hägune eesmärk on:
– Vaadata tagasi Müürilehe keskkonnakolumni aastale
– Väljendada kestvat hämmingut, kuidas selle ajaga maailm on muutunud
– Selgitada, miks meie blogi nii vaikne on
Keskkonnakolumn: Sundpuhkus saastavast normaalsusest
Kui tavapäraselt puhkuselt kaasa võetud päevitus kipub tuhmuma ja suveniirid riiulil tolmu koguma, siis eriolukorra põhjustatud „puhkuse” õppetunnid ja uued harjumused võiksid jääda püsima.
Keskkonnakolumn: Metsade tualetipotist alla uhtumine on mõistusevastane
Olles kasvanud üles mõnisada meetrit festivalipaigana tuntud Intsikurmu metsapargist, on metsas viibimine olnud lapsest saati osa mu elust. See on ilmselt üks põhjus, miks minu jaoks on tähtis teadvustada, milleks me oma loodusvara kasutame.
Keskkonnakolumn: Viirustest, nahkhiirtest ja inimestest
Peale igavikuna tunduvat sotsiaalset distantseerumist on selge, et koroonaviirus on muutnud püsivalt meie kõigi maailma. Seoses sellega on ehk paslik heita pilk sellele, kuidas viirused on varemgi maailma muutnud.
Keskkonnakolumn: Laste saamisest väljasureval planeedil
Lastesaamise keskkonnamõju üle arutamine on nii mõneski seltskonnas endiselt tabu, ent ajal, mil nooremad põlvkonnad juba ise häälekalt elamisväärset planeeti nõuavad, on see siiski igati kohane teemapüstitus.
Keskkonnakolumn: Armastus ei peitu lilleõies
Mulle ei ole kunagi lilled eriti meeldinud. Nende üle sünnipäeval rõõmustamine oli õpitud harjumus nagu ka omnivoorsus ja kiirmoe tarbimine. Mulle ei istu lõikelillede kaduvus – ma ei mõista, miks peaks väljendama oma tundeid kellegi vastu roosidega, mis närbuvad loetud päevadega.
Mikrokiudude püüdmisest reoveejaamades ja kodudes
Mikrokiud meie vees on maailmas juba päris tükk aega teemaks olnud ja meil muuseas ookeani maagiale ja kannatustele pühendunud blogipostituses ka juba läbi käinud. Ookean on suur ja imeline ning selle reostus hoomamatu – olgem ausad, kõike mida oma silmaga ei näe, on veits raske mõista. Seepärast on ka nende vette sattumise vähendamine omaette segane teema.
Keskkonnakolumn: Heleroheliste prillidega tehtud tarbimisvalikud
Keskkonnasäästlikumad tarbimisvalikud tähendavad siiski tarbimist ja on seega osa probleemist.
Keskkonnakolumn: Süsihappegaasi vaikselt lämmatav embus
Kui sinu jaoks oluline inimene, lemmikloom või kas või potilill on haige, annad sa ilmselt endast parima, et esmalt mõista, mis on kannatuse põhjus, ja seejärel leida võimalus ravimiseks. Meie planeedi asukate heaolu ähvardab õhus olev liigne CO₂.
Keskkonnakolumn: Ilutulestik – sädelus, metallitolm ja hirmunud loomad
Kui paljude meie valikute keskkonnamõju on mõõdetav veidi hoomamatutes süsinikdioksiidi grammides, siis uusaasta ilutulestiku tagajärjed on pigem otseselt kirjeldatavad ja tihti lausa silmaga nähtavad.
Keskkonnakolumn: Raamat või e-luger – selles on küsimus
Millegi ökoloogilise jalajälje hindamisel arvesse võetavate tegurite hulk ja erinev iseloom võib ajada juhtme kokku ka kõige paadunumal keskkonnaaktivistil.
Kiirkohting spetsialistiga: jäätmed
Tere tulemast Slow rubriiki, kus teeme iseenda elu huvitavamaks ja söödame vahelduseks guuglile küsimusi ‘luule ja lihale.’ Et jäätmete ümber liigub igasugu müüte, küsimusi ja “kärbseid”, siis paotas Killu prügikastikaant ja uuris, mida Eesti Keskkonnateenused AS esindaja Kadri Luudel selle sisu kohta öelda on.
Keskkonnakolumn: Elektritõukeratas – 2019. aasta fidget spinner
Oktoobri Müürilehe keskkonnakolumnis uurisime, kas renditõuksid muudavad revolutsiooniliselt linnas liiklemist või on tegu üürikese trendimänguasjaga.
Keskkonnakolumn: Milleks kirjutada keskkonnast?
Ma olen tegelenud Slow poega nüüdseks peaaegu neli aastat ja teinud selle aja jooksul ligi 50 blogipostitust. Olen kirjutanud teiste väljaannete jaoks, esinenud konverentsidel, osalenud vestlusringides, andnud intervjuusid raadios ja teles. Oma maailmapäästmise juttu olen rääkinud kõigile…
Need kreemised vallatud ringid
Everybody loves the sunshine, laulab Roy Ayers ja ma laulan temaga seda refrääni kaasa. Mulle meeldib, kuidas päike tõstab hommikul tööle jalutades mu tuju ja ennustab pisut paremat päeva. Mulle meeldib, kuidas ta lubab mul kleite kanda. Mulle meeldib, kuidas ta annab lõuna-eurooplastele loa keskpäeviti laisk olla …
Keskkonnasõbralikkus laiskuse hetkedel ja igavesel tudengieelarvel
Kombinatsioon igavesest tudengi eelarvest ja vahepealsest laiskusest, aga samas soovist olla keskkonna suhtes sõbralikum, on teinud leidlikuks. Jagaks nüüd oma mõningaid väikseid juba tehtud ja plaanis olevaid samme ökoloogilise jalajälje kahandamiseks, mis ehk sulle ka abiks võiksid olla. Ka siis kui tundub, et rahakott ei soosi teadlikku elu.
Palju väikseid samme teadliku elustiili poole
Ikka ja jälle saame küsimusi selle kohta, kuidas siis olla jätkusuutlikum ja teadlikum. Kust alustada? Ja ikka vastame, et samm korraga. Panime pead kokku ja märkisime üles oma tehtud ja plaanis olevad sammud, mis ehk ka sulle abiks on 🙂
Nagu kilekott pea ümber
On põhikooli keskpaik ja käes on kevad. Päike soojendab veeplekke aknal ja sulatab lund, kuid väljas on veel külm. Kätte on jõudnud geograafia, ent veel on märgata sellele eelneva tunni – kehalise kasvatuse – kohalolu ja vaimu. Lisaks võidukatele huilgamistele ja suurenenud jutustamisele on seda ka õhust tunda. Tüdrukud on ok. Nad vähemalt käivad pesemas. Poisid aga…
Siin või kaasa …
Lyra oli jälle näljane, nii et nad ostsid tänavamüüjalt hamburgereid ning edasi jalutades sõid neid, mis oli midagi uut tema jaoks.
“Me istume alati sööma. Ma pole kunagi näinud inimesi lihtsalt kõndimas ja söömas,” ütles ta. “See koht on nii paljus erinev. Liiklus näiteks. See ei meeldi mulle. …”
Airbnb, Uber, Taxify … te olete toredad, aga …
Tere! Helen siin. Oma tavapärase lemmiktegevusega – rikkuda taas miski elu mugavaks tegev asi su jaoks ära 😉 Seekord on sihikul jagatud autod ja korterid. Meie kõige jagamise ühiskonnal on mitmed boonuseid aga kõiki neid pealtnäha keskkonnasõbralike tegevusi tasub vahest ehk lähemalt vaadata …
Jõulukingihierarhia
Jõulud. It’s the most wonderful time of the year, mis toob meelde piparkoogid, hõõgveini, puhkusepäevad, lume, libeda jää, mandariinid, lisakilod, “Visa Hinge” ning koledate jõulupusade stiilipeod ja-ja-ja…tundub, et unustasime midagi?
Kingid?
Kingid!
Mis on tähistaeva hind?
Van Gogh maalil „Tähisöö“ avaneb vaatajale esimene varajane hommikutund sanatooriumiaknast unise Saint Rémy linnakese kohal. Teosest saab oma eluajal tunnustuseta jäänud ning psühhooside all vaevelnud kunstniku kõige kuulsam töö. Ning teadaolevalt esimene kujutava kunsti teos, kus taevas ehk taust ise on peategelasena esiplaanil.
Take-away kohv, pakk suitsu ja nutitelefon – kas ärinaise must-have?
Äraviskamiskultuuri võimendavad visuaalsed ja subkultuurilised stiimulid, mis poogivad ühekordsete kohvitopsidega linna peal laiamise, suitsetamise ja uue iPhone’i omamise trenditeadliku elustiili vältimatuks osaks.