Seekord on nii, et minu tööaasta (vähemalt poes viibimise osas) lõppeb 23.detsember. Seepärast on ka minu selle aasta kokkuvõte jõulusemas meeleolus ja päris-päris aasta kokkuvõtte teeb hoopis Killu, kellel 30.detsembril on täitsa viimane tööpäev Slow poes.
Niisiis. Kui nüüd aus olla, siis see aasta on olnud väsitav. Pikk, täis uusi väljakutseid, tõususid ja mõõnasid. Hetkel on pigem mõõn. Kuid sellest veidi hiljem.
Slow inimesed
See aasta algas tegusalt poe avamise läbirääkimiste ja ettevalmistustega. Tellitud sai mööblit ja kaupa ning jageletud nende õigesse kohta paigutamisega. Juba eelmisest aastast oli asja juures Killu, jooksvalt lisandus aga mitmeid abikäsi. Aasta alguses tegi mõned kuud praktikat meie juures Liisi, kellest oli palju abi poe avamisel ning kes käib nüüdki vahest leti taga hädast päästmas.
Aasta keskpaiku oli praktikandiks Tartu Kõrgema Kunstikooli tekstiiliosakonna tudeng Getter, kes loodetavasti targemaks sai ja meile ka blogisse erialase jälje jättis. Oktoobrikuu veetis meie juures aga vabatahtlik Laura, tänu kellele sügisene veganpäev korraldatud ning ka blogi põnevat täiendust sai.
Kõik need abikäed olid meie juures küll vaid lühikest aega, aga jäävad alatiseks osaks Slow’st.
Ka uuel aastal on praktikandid ja vabatahtlikud ikka oodatud.
Nagu ka peab ütlema eelkõige muidugi Killu kohta, kelle jaoks jäävad jõulude ja aastavahetuse vahele viimased tööpäevad ning peale seda ilmutab ta ennast vaid teisel pool letti. Tule talle külla ja aita viimased Slow päevad eriti toredaks muuta. Meie regulaarse blogi lugejana tule jaga ka oma tänusõnad, sest just Killu on kirjutanud suurema osa meie targemat sorti postitused. Mitte need hägused emotsioonijutud, mis mul ikka välja kukuvad 😛
Slow sündmused
Sel aastal sai ka miskit korraldatud. Võtsime osa rahvusvahelisest Fashion Revolution päevast töötoa ja The True Cost filmiõhtuga. Poega käisime väljas Mood Performance Tantsul. Osa võtsime Aparaaditehase festivalist ja Kolmest Kuusest.
Et Kuused on värskelt mälus ja ka eelmise aastaga võrdlusmomendiga, siis tekitab see ka kõige enam emotsiooni hetkel. Peab tõdema, et ilmselt oli eelmine aasta kõik siin majas toimuv nii salapärane ja uus, et külastajaid oli meil oluliselt rohkem. Kuigi me jätkuvalt ei taha müüa kingitusi, mis selle saajat rõõmsaks ei tee ja kaua ei kesta, siis peame ka meie siiski ellu jääma. Elmisest aastast väiksemad müüginumbrid võiksid rõõmustada lootusega, et ehk on jäänud ebavajalike kingituste tegemine vähemaks … nähes aga mis toimub meie ümber, siis tegelikult ostetakse sama palju. Lihtsalt tundub ei ole ikka veel küllalt neid, kes teadlikumat tarbimist toetada sooviks.
Korraldatud sai aga ka kaks veganpäeva, mis toredalt palju külastajaid tõi. Järgmised veganpäevad on ka tulemas, kuna aga täpsemalt, saab teada ikka blogi ja FB lehte jälgides.
Slow käimised
Eetilise moe trende käisime see aasta kahel hooajal uurimas Berliini eetilise moe messil. Lühidalt öeldes oli talvine üpris hipine ja villane. Suvine aga juba nähtavalt suurem ja puhtama stiiliga. Aina enam tekib tavapärase ökomoe stereotüübi vastandeid, mis meile ainult rõõmu teevad.
Ka jaanuaris on uus messikülastus ette nähtud ja loodame veel rohkem toredaid brände ka endale poodi müüki lisada.
Kaks korda aastas panime ka Aparaaditehase poe uksed kinni, et minna müüma mujale. Need valitud üritused olid Intsikurmu muusikafestival minu kodulinnas Põlvas ja Taimetoidumess Tallinnas. Mõlemal üritusel läks hästi, kohtusime paljude sõpradega ja ka uute huvilistega.
Slow edasised mõtted
Slow on hetkel konfliktis iseendaga. Ühelt poolt on meil nii palju toredaid sõpru, kes meie tegemisi jälgivad ja heaks kiidavad. Teisalt aga on meie missioon tutvustada teadlikumat eluviisi võimalikult paljudele. Mis tähendab ka seda, et me tahaks müüa paljudele inimestele vähe häid asju ja mitte vähestele palju kiiresti lagunevat. Me tahaks, et oleks aina rohkem neid, kes hindavad kvaliteeti ja asjade tegijaid. Hetkel tundub, et neid jääb aga liiga väheseks, et edukalt edasi liikuda.
Seega missioon Sulle, armas pühendunud lugeja – mine haara mõned sõbrad käevangu ja too nad meile. Tutvusta eetilisemat tarbimist ja lase neil omakorda sõna levitada. Ei saa Tartusse tulla? Saada neile mõni blogipostitus lugemiseks, link poe tootele mis neile meeldida võiks või kutse Instagrammis või FB‘s laikimiseks neile, kes päriselt võiks huvitatud olla.
Meil on vaja sõna levitada ja nagu Sa ilmselt tead, on meil vastukarva seda suvalise massireklaamiga teha. Parim reklaam on ikka hea sõbra positiivne kogemus.
Lõppkokkuvõttes seisame me hetkel oma tegemistega nii kitsamal kui laiemalt küsimuse ees – kas teadlik tarbimine on elujõuline ettevõtmine? Kas Eestis on küllalt turgu just selleks, mida meie pakkuda tahame? Kui Sa oled lugemisega siiani jõudnud, siis ilmselt Sul on usku. Aitäh Sulle selle eest! … aga nüüd tegudele! 😉
Aga tagasi teema juurde. Tegemist pidi olema jõulupostitusega… inimeselt, kellele ei meeldi jõulud. Emm … mis ma oskan öelda. Ma teen kingid vaid perele, loodetavasti sellised, mida nad hindavad ja ka kaua kasutavad. Sõpradele teen süüa. Sest noh, hea kõhutäis on alati hea kingitus. Taustaks läheb peale Sia jõulualbum (mis on hämmastavalt väljakannatatav jõulumuusika) ning ilmselt ka veidi klassikat Bing Crosby ja Frank Sinatra näol.
Peale jõule kukun aga koos raamatuga diivani peale ja ei kavatse ennast päris mitu päeva liigutada kaugemale kui voodi ja vannituba. Kogun energiat uueks aastaks, mida Slow alustab koos kahe uue töötajaga. Nendest ja muudest uue aasta mõtetest aga siis juba järgmises üldse mitte läbimõeldud minu tavapärase sonimisega blogipostituses.
Sulle soovin aga samuti päriselt ka rahulikku jõuluaega, kus koguda energiat uueks aastaks ja teadlikeks tegemisteks.