Tere! Head uut! Nii, alustatud.
Istusin vana aasta lõpus selle postituse kirjutamiseks arvuti taha lugematuid kordi. Plaan oli kirjutada Slow aastatest, katsumustest, saavutustest. Poetada juurde veidi statistikat meie tegevusajast jne. Anda vihjeid tulevikuplaanide kohta.
Aga ei.
Slow.ee tähistas 11.oktoobril oma viiendat sünnipäeva. Täpselt selle eelneval õhtul sai langetatud lõplik otsus pood sulgeda.
Viis aastat on väikeettevõtluses pikk aeg täis väsitavaid tööpäevi, unetuid öid, närviliseks tegevaid otsuseid, enamuses toredaid, kuid vahest ka tigedaid kliente, aju murdvat matemaatikat, tõuse ja mõõnasid…
Viis aastat tagasi, 2016. aasta 10. juulil sai ametliku lõpu Slow.ee veebipoe ja blogi loomise Hooandja kampaania. Selle eelneval päeval oli Helen Müürilille täikal tegemas viimaseid pingutusi, et Slow projekti tutvustada ja toetusi koguda. Päeva lõpuks oli aga vajalik summa (päev enne Hooandja kampaania lõppu) kokku kogunenud …
Esimene jaanuar, kevad ja september on minu ajus alati olnud uute alguste stardipakkudeks. See tunne võrdub värskusega ja tihti kipub värskus ning uudsus teostuma läbi materiaalse. Nii oleme me kapitalistlikus maailmas harjunud, sest sedasi saab kõige kiiremini ja lihtsamalt. Ausalt, ma ei pane üldse pahaks, sest teinekord võidki avastada, et …
On pandeemia. Istun Brnos hotellitoas. Kõik söögikohad on kinni ja mask on parim sõber. Ei tundu mõistlik aeg reisimiseks, aga väikest puhkust oli vaja. Kuigi, olgem ausad, väikeettevõtjana sellist asja tegelikult olemas ei ole. Case in point – kirjutan blogipostitust.
Teretulemast ühele Helenile omaselt kaootlisele kombopostitusele, mille üldine hägune eesmärk on:
– Vaadata tagasi Müürilehe keskkonnakolumni aastale
– Väljendada kestvat hämmingut, kuidas selle ajaga maailm on muutunud
– Selgitada, miks meie blogi nii vaikne on
Elame veidratel aegadel. Ilmselt poleks keeg meist arvanud, kui kiiresti saab, nii üksikinimese kui maailma, pea peale keerata. Et ka Slow siin omaette vaikselt sotsiaalselt distantseerub, siis võtaks hetke, et jagada oma mõtteid. Vahelduseks ilma suurema maailmapäästmise jututa … kui, siis vaid väikese kõrvalliinina.
Van Gogh maalil „Tähisöö“ avaneb vaatajale esimene varajane hommikutund sanatooriumiaknast unise Saint Rémy linnakese kohal. Teosest saab oma eluajal tunnustuseta jäänud ning psühhooside all vaevelnud kunstniku kõige kuulsam töö. Ning teadaolevalt esimene kujutava kunsti teos, kus taevas ehk taust ise on peategelasena esiplaanil.
Khm, tõenäoliselt. Kui Sa oled nagu mina, sest…
Mitte väga kaua aega tagasi tegin ma enda kohta veidra avastuse.
Nimelt, 27-aastasena…ei oska ma ikka veel süüa.
“History doesn’t repeat itself but it often rhymes,” ehk siis ajalugu ei korda ennast, aga riimib tihtipeale, olevat öelnud Mark Twain. Tõendid selle kohta, et just tema seda ütles, on veidi hõredad. Kuid ega vahet pole, kes ütles, üsna tore tarkus on igal juhul.
Nii avastasin ma siis hiljuti oma elu seitsmeaastase rütmi.
Enamiku aja oma noorest elust ei ole ma lindudele erilist tähelepanu pööranud. Kui siis ainult kahel korral ja sedagi ehmatusest. (Esimesel oleks pargis jalutades sammust puudu jäänud, et surnud hakk mulle pähe võinuks kukkuda. Teisel korral maandus selle elusam variant mulle ise vabatahtlikult Tartu linnatänaval jalutades pealaele…
David Bowie on siin elanud (korterit Iggi Pop‘iga jaganud) ja mõneski laulus linna maininud. Chris Corner on siin insomnia alla vaevelnud (ja selle albumisse jäädvustanud). Nick Cave elamise ja muusika tegemise kõrval ka filmis „Der Himmel über Berlin“ näidelnud. …
Mulle ei meeldi talv. Ma võin seda taluda kuni aastavahetuseni ja parematel aastatel võibolla ka veel jaanauri kuidagi ära kannatada. Sealt edasi loen aga vaid päevi ja tunde kalendrikevadeni, mitte et siis päriselt kevad tuleks, aga vähemalt on aasta parem pool, mis minu jaoks aprilli keskpaigas algab, hoomatavas kauguses. …
Tere, olen Ave Liis. Meeldiv tutvuda! Olen 19aastane neiu Tartust ning ime läbi sattusin üheks kahest uuest Slow käsilasest. Võtsin peale sügissemestrit Manchesteri ülikoolist akadeemilise ning ilmselgelt oli vaja endale töökoht leida. Kui nägin paar päeva enne tähtaega Slow facebooki lehel töökuulutust, teadsin, et nii peab minema. …
Seekord on nii, et minu tööaasta (vähemalt poes viibimise osas) lõppeb 23.detsember. Seepärast on ka minu selle aasta kokkuvõte jõulusemas meeleolus ja päris-päris aasta kokkuvõtte teeb hoopis Killu, kellel 30.detsembril on täitsa viimane tööpäev Slow poes.
Niisiis. Kui nüüd aus olla …
Nietzsche võtab selle ette tuikava migreeni tõttu. Ka Kant tegi seda tervise edendamiseks, rutiinselt 3-5h päevas. Rimbaud kannustas Pariisi, Londonisse, Alpidesse ja kõrbetesse suur põgenemistung. Kurvameelse Nervali loomingus tuleb seda lehekülgedel ikka ette. Thoreau nägi selles võimalust inimesel end uuesti leiutada. …