Keskkonnasõbralikkus laiskuse hetkedel ja igavesel tudengieelarvel

Olen oma kümne aastase ettevõtja elu jooksul päris mitu brändi loonud ja üks jagu tööd teinud nende elus hoidmisega. Slow tegevuse käigus olen veetnud 12h päevi kaubanduskeskustes ja edasi-tagasi tassinud lõputult palju kaste. Kuna see mind siiani just rikkaks pole teinud, siis olen olnud loominguline ja enda arvates üsna tegus. Vahel olen aga ka täiesti eepiliselt laisk.

See kombinatsioon igavesest tudengi eelarvest ja vahepealsest laiskusest, aga samas soovist olla keskkonna suhtes sõbralikum, on teinud aga leidlikuks. Jagaks nüüd oma mõningaid väikseid juba tehtud ja plaanis olevaid samme ökoloogilise jalajälje kahandamiseks, mis ehk sulle ka abiks võiksid olla. Ka siis kui tundub, et rahakott ei soosi teadlikku elu.

Rõivad (ja muud asjad)

Märtsis kirjutasin oma riidekapi sisust ja selle ootamatust paisumisest. Esmalt – kõik ei pea olema minimalistid. Kui sulle meeldib omada palju riideid, siis on see täiesti ok.

Peaasi on, et neid päriselt kannad, hea on, kui nad on soetatud kasutatuna ja leiavad endale uue kodu, kui sa neid enam ei vaja.

Kui aga probleem on selles, et asjade ostmine valmistab liialt palju rõõmu, siis sellega ehk tasuks midag peale hakata. Meie tarbimisühiskond on meile terve teadlik elu selgeks teinud, et ostmine teeb õnnelikuks ja sügavamad mured annab selle taha peita.

Kõlab võib-olla raske, aga mina isikikult olen igasuguse liigtarbimise saanud endast välja puhtalt otsusega, et ma ei osta asju, kui tean, et tootmises on keegi kannatanud. Kiirmoe rõivad – done. Pole kunagi enam vaja. Sama kehtib tegelt kõikide ka väikeste nunnude disainipoodide suhtes. Kui ei ole sertifikaati küljes või ei tea täpselt, kust tuleb, pole vaja.

Soovitused:

  • KonMarie that shi*! Tiri kapist välja kõik, mis sul on, ehmu sellest ja siis taasavasta oma vanu rõivaid. Leia need riided mis sulle päriselt rõõmu valmistavad ja ehk avastad endale hoopis kapselgarderoobi teema.
  • Tee endale reeglid. Nagu näiteks: iga uue rõivaeseme eest mis ostad, pead kaks vana ära andma. Paneb mõtlema, kas see uus asi on küllalt väärtuslik sellise vahetuse jaoks. Siiani veel polnud, aga nüüdsest võtan endale selle reegli kasutusele.
  • Kui asi töötab, pole uut vaja.
  • Kui miski läheb katki ja seda annab parandada, siis pole uut vaja. Isegi kui see tundub oluliselt lihtsam, on sul valik teha vana asi korda ja kasutada seda edasi või soetada uus ja vanast saab lihtsalt prügi, kuna müümiseks või ära andmiseks sa ju ei hakka teda ka parandama.

Parandamine

Soki nõelumine võib olla ülimalt meditatiivne tegevus. Kudumi parandamisega võib anda sellele meeldiva kiiksu juurde. Üldiselt saab aga kõige parandamisele lähendeda üsna loomingiliselt. Ja kui sulle, nagu mulle pole antud eimillestki kunsti loomise annet, siis mõni auk võib olla üsna hea inspiratsioon ja eeltöö.

Toit

Toidu raiskamine on üks ääreult suur probleem kogu maailmas. Ümmarguselt läheb kolmandik toodetud toidust prügiks. See on täiesti südant murdev fakt, kui samal ajal võetakse järjest vihmametsi maha, et põllumaad juurde teha. Euroopas läheb iga aasta umbes 88 miljonit tonni toitu raisku. Eestlased annavad sealjuures iga inimese kohta üsna hea panuse.

Koduses majapidamises olen ma ka pidevalt hädas sellega, et üksi olles ei jaksa vahel ära süüa suuremaid pakke, aga samas oleks nende ostmine mõistlikum pakendi koguse kokkuhoidmiseks. Paraku ei ole mul salanippi selle dilemma lahendamiseks. Samas söön ma suht iga hommik oma elust sama asja. Vabalt võin ka nädal jutti iga lõuna sama menüü peal olla ja ehk siis õhtuks veidi vaheldust saada.

Minu viimase aja põhiline kolm ühes nipp on aga poodide ‘parim enne möödas’ lett. Alustuseks – teeme vahet märgetel ‘parim enne’ ja ‘kõlblik kuni’. Lühidalt öeldes on kõlblikuse ületanud toit selline, mis päriselt muutub tervisele kahjulikuks. Parim enne märgistusega kraam on aga selle kuupäevani, nagu märge ütleb, parim. Edasi on ka ilmselt täiesti kõlblik, nina ja silmad tuleb lihtsalt kontrolliks kasutusele võtta.

Tavaliselt -50% soodukaga leti eelised on:

  • Pakutavast tekkiv idee, mida süüa teha. Laiskadele seega.
  • Rahakotile sõbralik
  • Päästad söödava toidu prügikasti minekust

Sama kehtib ka enne poes sulgemist soodsamalt müüdavate saiakeste ja valmistoidu kohta.

Olles vegan ja vältides palmiõli, on poes valik minu jaoks nii piiratud, et emotsiooniostu moment kaob siltide lugemise käigus lihtsalt ära. Taaskord, hoiab kokku raha ja süümekaid, mis mõttetu nänni söömine teinekord kaasa toob.

Soovitused:

  • Käi turul!
  • Võimalusel osta toitu lahtiselt oma karpi täpselt selline kogus, mida päriselt ära tarbid.
  • Nagu juba mainitud – parim enne ja päeva lõpu aled on teemaks.
  • Pinterest aitab leida retsepte, et tarbida ära kohe kohe halvaks minevaid jääle külmkapist.
  • Kohe halvaks minevat toorainet on kodus ikka liiga palju? Kutsu sõbrad sööma!
  • Kontorisse kaasa võetava toidu jaoks leia lõuna buddy, kellega vaheldumisi kahe jaoks söök kodust kaasa võtta.
  • Kui oma kohvitops jäi maha, siis ilmselgelt ei ole kohvi vaja kaasa osta. Lihtne.
  • Aknalauaaiandus!

Lisasoovitus/palve: ära tarbi palmiõli. Palun, palun, palun ole nii hea, loe silte ja ära osta palmiõliga asju. Ma tean, et see ei ole kerge, aga proovi ikka. Mine loe Killu kirjutist, vaata Netflixist Our Planet seriaali džungli teemalist osa, poeta paar pisarat ja siis proovi uuesti. Kui su lemmik söögi sees on palmiõli, siis kirjuta tootjale, et sulle ei meeldi see. Käse sõbral ka kirjutada. Jah, see ei ole enam laiskade inimeste teema, aga täiesti tasuta on vähemalt.

Aed

Mai on ikka traditsiooniline looduskaitsekuu ning selle aasta teemaks on igaühe loodushoid. Loodushoidu ei teostata ainult kaitsealadel, vaid igaüks meist saab elurikkuse hoidmise heaks midagi ära teha. Või hea eesmärgi nimel hoopis tegemata jätta, sest teadagi – liigne agarus on ogarus. Ei viitsi niita, umbrohtu kitkuda ja sügisel lehti föönitada ning otsid mõistlikku ettekäänet neist tegevustest viilimiseks? Aga palun, siin on mõned punktid laiskadele loodusesõpradele, mille toob Bioneeri artiklis välja TÜ ökoloog Aveliina Helm ning mida ka oma naabritega jagada võiks:

  • Ära sõdi umbrohuga seal, kus ta sind ei sega – nii naat, võilill, ohakas kui paljud teised tülikaks peetud liigid on tolmeldajatele ja teistele tähtsatele putukatele väga olulised.
  • Niida vähem muru ja proovi vähem kasutatavates aia osades hoopis suvist heinategu. Iga ruutmeeter, kus saavad õitsemisõiguse kodumaised lilled, on väike tükike loodust.
  •  See, mis sinu jaoks tundub hooldamata, on paljudele kaunis kodu – elurikkust soosib nii niitmata aianurk, mahalangenud ja kõdunev tüvi, vana kiviaed, lehehunnik, oksakuhil, sammaldunud kivi.

Lühidalt öeldes, kuigi Slows riiete shoppamine ja ökopoodides köögi varude täitmine ei ole kindlasti rahalises väärtuses odav lõbu, siis minu kogemus näitab, et keskkonnasõbralikumaks eluks ei pea jõukas olema. Alati saab kuskilt hoida kokku nii raha kui aega, et seda siis investeerida aladel, mis on sulle olulised.