Eetiline mood on sõnapaar, mida ilmselt nii mõnedki on viimasel ajal korduvalt kuulnud. See on suur ja lai teema, mis kipub vahel segadust tekitama. Üritame siin seda veidi lahti seletada, leida lahendusi ületarbimisele ning anda nõu, kuidas oma garderoobi eetilisemaks muuta.
Sõna ‘eetiline’ kirjeldab eesti keele seletav sõnaraamat nii: „eetikasse puutuv; kõlbeline. Meie eetilised põhimõtted, tõekspidamised …” Eetilise moe puhul ei ole aga muidugi mõeldud kõlbelist riietumist, vaid hoopis selle riietuse loomise protsessi, mis tänapäeva kiirelt liikuvas moemaailmas jätab aina enam eetilisust tagaplaanile.
Moemaailmast rääkides sobiks eetilisuse sünonüümideks ka sõnad jätkusuutlik ja teadlik.
Mis on ebaeetiline tootmine?
Tootmise alguspunktis on küsitava eetikaga tavaliselt puuvillakasvataja, kes on sunnitud hea saagi nimel kasutama enda ja oma pere tervist ohustavaid pestitsiide. Järgnevad erinevates tootmisetappides mürgiste värvide ja viimistlusainetega kokkupuutuvad töötajad, kes teevad ebainimlikult pikki tööpäevi ohtlikes hoonetes ja olematu palga eest. Bangladeshis tähendab see keskmiselt 6500 takat ehk 75 eurot kuupalka, mille eest maksta üüri, toita peret ja toetada ka maapiirkondades elavaid sugulasi. Äraelamiseks vajalikuks peetakse 15 000 takat.
Kui vaadata seda kõike keskkonna seisukohalt, lisanduvad intensiivsest, eelkõige puuvilla kasvatusest kannatav pinnas, ebaotstarbekas toorainekasutus, ebapiisav reoveepuhastus, pikad transporditeed. Sünteetiliste kangaste puhul muidugi ka kogu naftal baseeruv tootmisprotsess.
Veganluse vaatevinklist võib lisada veel fakti, et igasugune loomade ärakasutamine rõivaste tootmiseks ei ole eetiline, eriti ajal, kus alternatiive on nõnda palju.
Kui aga veel samm edasi minna, siis võivad ka need alternatiivid olla veganlusega vastuolus. Nii võiks ju karusnaha asendada sooja fliisiga, mis aga pesus eraldab pisikesi sünteetilisi osakesi – mikrokiude. Need kiud satuvad ookeani, kus omakorda leiavad tee pisikeste vees elavate elusolendite, näiteks planktonite kehadesse. Mis aga on ümber siseelundite keeranud köis vaalale, on mikrokiud planktonile.
Eraldi saab veel vaadelda nende rõivaste mõju meie kehadele. Rõivaste värvimine, kortsumisvastaseks töötlemine, veekindlaks muutmine jmt jätab kemikaalide jäägid kangasse, mida hoiame päev läbi oma naha vastas. Pesemise käigus ja prügimäel lagunedes jõuavad need kemikaalide jäägid põhjavette, kust ringiga meieni tagasi jõuavad.
Ilma numbrilistesse faktidesse laskumata peaks nüüd küll kõik siiani jõudnud lugejad olema küllalt masenduses ja võib tunduda, et see on ammu käima lükatud nõiaring, mida ei anna peatada. Maailmas on aga olemas küllalt idealiste, kes on endale hingeasjaks võtnud sellest ringist pääsemise. Kui sa ei ole suur teadlane, kes leiutab kaua igatsetud soodsa viisi kangaste ümbertöötlemiseks, on sul siiski võimalus oma igapäevaste ostudega oma hääl ja eetilised põhimõtted maksma panna.
Kuidas tarbida eetilisemalt?
Esimene ja lihtsaim nipp – osta vähem. Paranda, lase ümber teha, vaheta sõpradega, osta kasutatult. Šoppamiseks on veel erinevaid kontseptsioone, mis võiks aidata valiku langetamisel: alustades küsimusega, kas sul tõesti on seda asja vaja või on see puhas emotsiooniost? Kas kavatsed rõivaeset kanda vähemalt 30 korda ja kas see sobib vähemalt viite olemasolevasse komplekti? Oleksid sa nõus seda eset soetades ühe olemasoleva ära andma?
Uuri veidi lisaks ka kontseptsioone „kapselgarderoob” (capsule wardrobe), „univormi riietumine” (uniform clothing) ja „hind kandmise kohta” (cost per wear).
Kui oled kõike arvesse võttes jõudnud tulemusele, et sul tõesti on vaja seda riietuseset, siis loe silti! Igal juhul on soovitatav vältida sünteetilisi kangaid. Need baseeruvad enamjaolt naftal või on küll loodusliku algmaterjaliga, kuid töödeldud lõputu kemikaalide nimekirjaga. Nii nahale kui keskkonnale on paremad looduslikud materjalid. Küll aga tasub meeles pidada, et ka looduslikul on omad puudujäägid, nii on puuvill näiteks üks veejanusemaid tooraineid maailmas. Ühe särgi tootmiseks kulub kuni 2700 liitrit vett, mis on võrdväärne 10-tunnise duši all käiguga. Orgaaniliselt toodetud puuvill on küll vaba mürkidest, aga ei nõua just oluliselt vähem vett. Eelista vähemaga leppivaid toormaterjale, nagu kanep ja lina, mida annab töödelda ka hoopis teistsuguseks, kui on tavapäraselt laadalettidelt tuntud naturaalvärvi linane riietus.
Uuri ka uudsemaid naturaalseid kangaid, nagu Lenzingi firma patenteeritud lyocell’i liik Tencel, mis on valmistatud suletud ringi tehnoloogia alusel eukalüptist. See tähendab, et kõik mittemürgised kemikaalid, mida kiu loomisprotsessis kasutatakse, on võimalik 99% ulatuses taaskasutada. Uuri ka aina enam kasutamist leidvaid ümbertöödeldud materjalidest valmistatud kiude nagu näiteks plastpudelitest valmistatud rPET või vanadest kalurivõrkudest ECONYL.
Vaata sertifikaate. Kui ka uhke märk ei ole püha tõde, siis võimaldab see siiski veidi paremaid valikuid langetada. Üks tugevamaid märke on GOTS (rahvusvaheline mahetekstiili sertifikaat), mis kontrollib kogu tootmisprotsessi kanga materjali kasvatamisest valmis tooteni. BCI (parema puuvilla initsiatiiv) on GOTS-ist nõrgemate tingimustega puuvilla sertifikaat, mis võimaldab farmeritel kergemini üle minna paremale tootmisele. Peamiselt šokolaadi- ja kohvipakkidelt tuntud Fairtrade pühendub peamiselt farmerite, Fairwear aga õmblejate, pakendajate jmt töötajate heaolule.
Arvestades sellega, et meie praegune tehnoloogia võimaldab ümber töödelda vaid puhtaid materjale (st ei ole segatud nt puuvill ja elastaan), siis tasub tulevikule mõeldes eelistada 100% ühest kiust tooteid.
Nii lõputu materjalide nimekiri kui sertifikaatide tähemeri võib muidugi parajalt segadusse ajada, seepärast on soovitatav kõige alustalana mõelda välja, mis on sulle kõige olulisem. Kui soovid riietuda ja üldiselt tarbida peamiselt veganistliku mõttelaadi alusel, siis tuleks otseselt loomsele lisaks vältida ka aineid, mis kaudsemalt loomi kahjustavad. Kui sulle on oluline, et su välimuse jaoks ei oleks kannatanud inimesed, siis uuri ettevõtete tarneahelaid, vaata sertifikaate, mis reguleerivad sotsiaalseid valdkondi jne. Kõige tähtsam on keskkond? Väldi ressursse raiskavaid toormaterjale, reostust tekitavaid tootmisviise ja ka palju mikrokiude eraldavaid materjale.
Tegelikult ei ole eetilisemale tarbimisele üleminek üldse nii keeruline, kui tunduda võib. Õnneks on aina enam tekkimas jätkusuutliku moe tootjaid ja müüjaid. Oma parema valikuga teed heateo enda tervisele, loodusele nii meil kui maailmas ja kõikidele inimestele, kes on teinud tublit tööd, et sulle uus rõivaese valmistada.
*Piltidel Glimpse SS17 kollektsioon, mis on toodetud eetiliselt Indias ja meil poes ka saadaval.
**Lugu ilmus esmakordselt Ajakiri Vegan kevadnumbris.