Laupäev. Päev, mis lapsepõlves algas mul alati kodus teleka ees oma lemmik multikate ja seriaalidega Saksa kanalitel. TV-kavas oli alla joonitud ja graafik tehtud, kuna mida vaja vaadata on. Need laupäevad näitasid juba varakult minu huvi asjade organiseerimise ja kontrollimise vastu, õpetasid mulle saksa keele oskust, mis on võimaldanud mulle elus palju nii töö kui eraelulisi kontakte, mida ma vaid inglise keelega ei oleks samaväärselt kogeda saanud.
Üks selle aja tähtsamaid multikaid – Spider-Man sütitas aga minus huvi superkangelaste vastu. Peter Parkeri huumor ja vahepealne sarkasm on mulle eriti südamelähedased.
Nüüd, enam kui 20 aastat hiljem, olen jätkuvalt superkangelaste nerd ja seetõttu on eriti rõõmus näha, et see huvi on sidunud ennast ka minu nüüdse peamise tööalase huviga – keskkonnakaitsega. Nimelt, kui nüüd asja juurde jõuda, siis on täna rahvusvaheline osoonikihi kaitsele pühendatud päev, mis sai alguse 30 aastat tagasi Montreali protokolli allkirjastamisega ning mida tähistatakse koos Iron Man’i ja Galaktika Valvuritega.
On üpris loogiline, et fiktiivse maailma kaitsele pühendunud karakterite loojad panevad pead kokku reaalsete ohtudega tegelevate organisatsioonidega, et nende tegevuse vajalikkust laiemale avalikkusele tutvustada. Seega pühendame ka meie ühe laupäeva vajaliku teabe edastamisele.
Mis on osoon ja osoonikiht?
Osoon (O3) on meie atmosfääris leiduv gaas. Iga osooni molekul koosneb kolmest hapnikuaatomist. Osoonil on iseloomulikult terav lõhn ja laboris on see nähtav kahvatu sinise gaasina. Osoon on väga haruldane, moodustades vähem kui ühe igast miljonist maa atmosfääri molekulist. Lihtsamalt öeldes, kui kõik atmosfääris olevad osooni molekulid oleksid koondatud puhta gaasina ühte kihti, moodustakse see vaid ühe mündi paksuse kihi.
Osoonikiht on kõrge osooni kontsentratsiooniga piirkond stratosfääris, 20-30 kilomeetri kõrgusel maapinnast. Osoonikiht on nähtamatu kiht, mis kaitseb meid päikese kahjuliku ultraviolettkiirguse (UV) eest. Pikaajaline kokkupuude UV-B kiirguse kõrge tasemega võib kahjustada enamus loomi, taimi ja mikroobe, seega kaitseb osoonikiht kogu elu maal.
Probleem
1970. aastate keskel leidsid teadlased, et osoonikihti ähvardab halogeene (kloor ja broom) sisaldavate gaaside kogunemine atmosfääris. Seejärel avastati 1980. aastate keskpaigas “auk” osoonikihis Antarktika kohal.
Seega, mis põhjustab osooni kihi vähenemist globaalselt ja “osooni auku” Antarktika kohal?
Leiti, et osoonikaotuse peamine põhjus on halogeene sisaldavate ainete hulk õhus. Need kemikaalid on tuntud kui osoonikihti kahandavad ained (ODS-id). Peamised nendest on klorofluorosüsinikud (CFC), mida korraga kasutati laialdaselt konditsioneerides, külmikutes ja aerosoolides. Teised kemikaalid, nagu klorofluorosüsivesinikud (HCFC-d), halogeenid ja metüülbromiid, mida kasutatakse autode armatuurides, isolatsioonivahtudes, sõjaväebaasides, tulekustutites jms, aitavad samuti kaasa osoonikihi vähendamisele. ODS-sid kasutati sõna otseses mõttes tuhandetes toodetes.
Montreali protokolli tõttu oleme vältinud maailma, kus osoonikihi kahanemine oleks toonud kaasa UV-kiirguse märkimisväärse suurenemise. Iga aastaga oleks lisandunud suured osooniaugud Arktika ja Antarktika kohal. 21. sajandi keskpaigaks oleks osoonikihi hõrenemine üle maakera laialt levinud, sealhulgas troopikas.
Inimestele oleks tegevusetus toonud kaasa märkimisväärselt suurenenud kokkupuudet UV-B kiirgusega, mis võib põhjustada nahavähki, sealhulgas pahaloomulist melanoomi, mis võib juhul, kui neid ei ravita, surmaga lõppeda. Veelgi enam, UV-B-ga kokkupuude on seotud katarakti arenguga, silmaläätse hägustumisega, mis on peamine pimeduse põhjus maailmas. Päikese ülemäärane avaldumine võib nõrgestada ka immuunsüsteemi.
Osooniagu suurenemine mõjutaks meid ka kaudsemalt, eekõige meie toiduvarusid. Sügavale ookeanisse tungiv kiirgus on ohtlik veealusele elule, maa peal pidurdab see taimede kasvu, tekitades nõnda toidunappust. Suurenenud UV-kiirgus stimuleerib langenud lehtede ja muude orgaaniliste ainete lagunemist, vähendades seeläbi ökosüsteemide võimet süsinikdioksiidi siduda, mis omakorda suurendab kliimamuutuse mõju ja õhusaastet.
Lahendus
1980. aastatel otsustas ülemaailmne kogukond midagi osoonikihi kadumise vastu ette võtta ja 1985. aastal võeti vastu osoonikihi kaitsmise Viini konventsioon, millele järgnes 1987. aasta osoonikihti kahjustavate ainete Montreali protokoll.
Osoonikihti vähendavate ainete Montreali protokoll on ülemaailmne kokkulepe, mis kaitseb Maa osoonikihti, kõrvaldades enim kahjulike ainete kasutuse tarbimisest ja tootmisest. Leping allkirjastati 16. septembril 1987 ja seda tähistatakse ülemaailmselt kui Maailma Osooni Päev. Protokollis esitatakse praktilised ja rakendatavad ülesanded osooni kahandavate ainete kasutamise järkjärguliseks lõpetamiseks.
Alates selle loomisest on protokoll edukalt saavutanud oma eesmärgid ja jätkab osoonikihi kaitsmist. Protokolli muudetakse jooksvalt uute teadmiste tekkimisel ning sinna lisatakse aineid, mis on võetud kasutusele hiljem HFC-de asemel, kuid on sama ohtlikud või ohtlikumad.
Hetkeseis ja tulevik
Kuigi tööd on veel palju, on head uudis see, et praeguseks on 99% Montréali protokolli alusel kontrollitavatest osoonikihti kahandavatest ainetest järk-järgult kasutusest kaotatud.
Kuigi meie poolt osoonikihile tehtud kahju ei ole veel tühistatud, on tänu sellele kokkuleppele ja rahvusvahelisele pingutustele teaduslikud tõendid selle kohta, et osoonikiht parandab ennast ja eeldatavalt taastub selle sajandi keskpaigaks. Montreali protokoll on oluliselt vähendanud ka kliima soojenemist.
Oleme teinud palju edusamme, kuid peame jätkama koostööd osoonikihi kaitsmiseks tulevikus. Kuigi teadlased leiavad uusi lahendusi ja loovad keskkonda säästvaid tooteid, on asju, mida me kõik saame ära teha, näiteks osoonsõbralike toodete või “HCFC vaba” toodete ostmisega.
Osoonikihi paranemine on suur saavutus, kuid lisaks näitab see meile ka midagi olulist selle kohta, kuidas tulevikus teiste globaalsete keskkonnaprobleemidega toime tulla. Sõnum on selge: kui inimesed ja riigid kogu maailmas ühise eesmärgi nimel jõud ühendavad, siis suudame lahendada näiliselt võimatuid probleeme.
Noh, et Avengers Assemble!
Kuni aga kogu MCU kangelased järgmine aasta Infinity War jaoks kokku tulevad, siis loe siit Iron Man’i ja Starlord’i meeskonna pingutusi osoonikihi kaitseks.
Ja nüüd, olnud aegade mälestuseks, kui me päikesekreemist veel suurt midagi ei teadnud, asun vaatama … Spider-Man’i.