Jah, kallid lugejad, täna peame kahjuks maadlema teemaga, mis esmapilgul võib peletada mitmedki arukamad meie seast. Me peame rääkima majandusest. Ja veel täpsemaks minnes, tänane jututeema on krüptoraha ning selle mõju keskkonnale. Seega alustuseks üks klaas veini ehk. Või kummelitee rahustuseks. Või lausa kompress. Ja sügav hingetõmme. Ma luban, et saab teatrit.
Krüptoraha või –valuuta all peame silmas digitaalset alternatiivi füüsilisele rahale (paberraha ja mündid), mis kasutab krüptograafiat, et tagada transaktsioonid ja uue raha loomine. Oluline osa krüptoraha juures on ka tema detsentraliseeritus. Raha ja tehinguid ei halda pank, vaid selleks on kasutusel plokiahel ehk blockchain tehnoloogia. Tänaseks päevaks on loodud juba üle tuhande erineva krüptoraha ja selleks, et see jutt siin sogasesse rabavette ei jookseks, keskendume oma eesmärgi täitmiseks maailma kõige esimesel ja populaarsemal krüptorahal – Bitcoin.
(Kui ootad selles postituses leida vastust küsimusele „Kas ma peaksin investeerima Bitcoini?“, siis you’re in the wrong neighbourhood.)
Bitcoin, loodud aastal 2009, on osade jaoks viis hoida oma raha liikumine privaatsena, osade jaoks paljulubav investeering, mõnede jaoks rahanduse tulevik. Siinkohal järgneb kergkonarlik, aga lihtne lavastus-selgitus Bitcoini olemusest (arvestagem, et täpsema ülevaate saamiseks sellest küllalti raskest kontseptsioonist sobivad vaatamiseks hästi videod, alustuseks ehk John Oliveri saate segment).
Vahepala
Eesriie.
Lava vasakus servas punane diivan. Diivanil lösutamas Isa. Lava paremas servas kirjutuslaud, mille tagant näeme vaevu üle piiluvat noor tütarlast (Tütar). Isa tundub vaatavat midagi, kardetavalt televiisorit.
Tütar: „Issi, issi, ma lugesin kusagilt, et Bitcoini kaevandatakse. Kas Ida-Virumaa tuhamäed ongi põletatud virtuaalraha?“
Isa (kerge pahurusega): „Ära ole totter. Bitcoini kaevandamiseks on arvutit vaja. Seda kutsutakse inglise keeles mininguks ja nii võivad inimesed endale Bitcoine toota ja samal ajal on iga inimese arvutis siis ka nimekiri kõikidest tehingutest, mis Bitcoiniga tehtud. Nii pole neid kuramuse pankasid vaja!“
Tütar: „Aga…aga miks meie arvuti siis jõude seisab? Ma tahan ka kaevur olla!“
Isa: „Need arvutused, mida nood arvutid lahendama peavad, on liiga keerukad meie küna jaoks.“
Tütar: „Aitäh, isa. Nüüd on kõik palju selgem. Kui mina kunagi suureks kasvan, saab minust ikkagi kaevur!“
Eesriie.
Vahepala lõpp
(See lavastus oli sinuni toodud Eesti Kaevurite Ühingu poolt.)
Kuidas on see kõik aga seotud keskkonnaga?
Arvutused, mida lahendavad arvutid, on järjest keerukamad ning nõuavad lahendamiseks aina rohkem energiat. Kuna enamus uusi Bitcoinide tootjaid ei ole enam üksikud indiviidid vaid ettevõtted, kes tegelevadki suurte arvutifarmide abil kaevandamisega, siis tihti tegutsevad nad piirkondades, kus elekter on odav (ja seda just fossiilsete kütuste põletamise tõttu). Ka iga Bitcoini tehing, mis leiab aset, kantakse ühisesse logiraamatusse, mis omakorda kulutab energiat.
Raske on öelda täpselt kui palju energiat kulutab Bitcoini tootmine ja süsteemi koos hoidmine, aga arvutused näitavad, et tänase päeva seisuga kulutab Bitcoin ühes päevas sama palju energiat kui Iisraeli riik ühe päevaga (55,45TWh). See teeb üle 5 miljoni keskmise USA majapidamise elektritarbimise määra.
Kui vaadata ühe transaktsiooni energiakulu, siis see võrdub 26,7 majapidamise omaga (791KWh).
Võib vaielda, et krüptovaluutad on tulevik ja asendades kõiki seniseid rahandussüsteeme aitab see leevendada ka keskkonnahädasid, millele aitavad kaasa materiaalse raha tootmine ning seniste pangandussüsteemide tööshoimiseks kuluv energiahulk. See võib tõesti nii olla, sest ajaga areneb ka Bitcoini elus hoidev tehnoloogia energiasäästlikumaks ja maailmas minnakse aina rohkem üle taastuvatele energiaallikatele.
Samas jääb kõhklus. Bitcoini kaevandamine ja tehingute logiraamatu pidamine senisel kujul on kohutavalt energiat raiskav. Lahenduseks siin võib kujuneda Bitcoini blockchain tehnoloogia põhimõtte muutmine (proof-of-work -> proof-of-stake), aga see on jutt juba järgmiseks korraks.
Seniks aga, kui mine’ite, siis mainige parem sõbrale, et Slow poel on sünnipäev ja tulge meile külla. Maksta õnneks Bitcoinides ei saa.