Mulle ei meeldi talv. Ma võin seda taluda kuni aastavahetuseni ja parematel aastatel võibolla ka veel jaanuari kuidagi ära kannatada. Sealt edasi loen aga vaid päevi ja tunde kalendrikevadeni, mitte et siis päriselt kevad tuleks, aga vähemalt on aasta parem pool, mis minu jaoks aprilli keskpaigas algab, hoomatavas kauguses.
Kui nüüd kevadest unistama hakata, siis peab tõdema, et viimastel aastatel on need mul väga erinevad olnud ja endaga uusi huvitavaid kogemusi kaasa toonud. 2014. aasta kevade veetsin kontoris karjääriredelil kõõludes, kaugel loodusest (läbipõlemine silmapiiril). 2015 aga iga päev käsipidi mulla sees, ehk siis oluliselt paremas ja rahulikumas kohas. 2016 tegelesin aktiivselt Slow loomise, Tartu taasavastamise ja oma elu üle mõtlemisega ning 2017 sai pood lõpuks avatud. Ja nüüd.
Mis nüüd? Pood juba aasta olemas, rutiin sisse hiilinud, kodus ülemistel naabritel remont juba aasta aega kestnud, kahe viimase aasta kodune köögiviljasaak vihmakahjustuse kätte surnud, motivatsioon niru.
Kuid siiski, kevad! Uute plaanide ja energia aeg. Seega, pikk sissejuhatus postitusele, mis minu (ja miks mitte ka Sinu) kevadplaanidega tegeleb. Sest milleks teha mingeid aasta lubadusi keset talve 1.jaanuaril, kui kevadine looduse tärkamise aeg palju mõistlikum selleks. Niisiis …
Aknalaua aiandus
Üks naljakamaid veganlust vihkavaid kirjutisi, mis ma olen kunagi lugenud rääkis sellest, kuidas Eesti talupoeg on ju alati söönud liha ja mis mõttes nüüd enam ei kõlba. Ma kahtlen, et see liha oli aga vaakumisse pakendatud ja valmis viilutatud ning ma ei usu, et selle kirjutise autoril koduaias kanad ja lüpsilehm on.
Küll aga saab koduaias, rõdul või aknalaual kasvatada igasugu toredat söödavat ja seega ka oma jalajälge keskkonnale vähendada.
Vaatamata sellele, et ma käsipidi mullas olemist väga naudin, olen ma viimasel ajal aknalauapõllundusega hätta jäänud. Seepärast on siin nüüd iseendale minu uue aasta ehk kevade lubadus: rohkem isekasvavatud toitu. Motivatsiooni jaoks järgneb põhjendusi iseendale ja loodetavasti ka inspiratsiooni teistele.
Rahakott – vaatamata mõnede arvamusele ei ole ettevõtjaks olemine vähemalt esimestel aastatel eriliselt tulus tegevus. Iga teenitud sent läheb uuesti käiku. Seega on igati mõistlikum osta sentidega tasutavad seemned ja susata need aknalaual mulla sisse. Säästuvariandina saab topsidena ära kasutada klaaspurke, metallkonserve vmt. Veidi hoole ja armastusega saab nii terve suvi vähemalt basiiliku pasta peale oma kodust.
Plastikuvaba – mulle meeldib teha pestot rukkolast, mis kasvab üsna kiiresti ja mul võtab iga kord silma tõmblema mõte poes kilekotis ja siis veel plastikkarbis olevast rukkolast. Oma potist või aiast – problem solved. Ja muideks, säästupesto jaoks asenda basiilik rukkolaga ja seedermänniseemned päevalilleseemnetega. Toimib igati hästi, mitmed sõbrad võivad kinnitada 😉
Süsinikujalajälg – kui nüüd keskkonnast laiemalt rääkida, siis saab oma kasvatatuga kokku hoida transpordile kuluvat energiat. Lisaks eeldan ma, et Sa ei hakka kodus kahjulikke pestitsiide kasutama.
Välimised väärtused – võid ju korrutada endale, et vaid sisemised väärtused loevad, aga olgem ausad, lehtpeedi lehed on ikka päris ilusad ja tšillitaimed üsna kuumad. Enamus söödavat kraami kasvab ka kiiremini kui dekoratiivsed taimed, mille kastmine talvel niikuinii alati meelest läheb.
Mis juhtub kehaga rohelise värvi keskel? Lihased lõdvestuvad ning veres tõuseb histamiini tase, mis vähendab allergilisi sümptomeid. Ehk siis, rohelisel on rahustav, stressi leevendav ja kosutav mõju. See parandab lugemisvõimet ja loovust.
Terve inimmõistus – ma ei tea kuidas on lood Sinuga, aga minu vaimsele tervisele on igati kasulik võtta oma aknalaualt värske ja eriliselt maitsev tomat, torgata see suhkrusse (nagu vanaema tegi) ja süüa seda päikese käes raamatu lugemise kõrvale.
Inspiratsiooni lugemisest
Kuna pood on püsti ja peamise aja võtab nüüd suhteliselt rutiinne tegevus, siis on mul olnud võimalust viimase aastaga lugeda rohkem kui varem. Kindlasti leiab talupoeg probleemi ka lugemisele, kuid ka sellel on mitmeid kasulikke külgi.
Teadmised – tulevad ükskõik mis raamatust, olgu see teaduslik või mitte. Ka romaani tegelased on tihtipeale erinevate huvide ja erialadega ning nendega tutvumise kaudu saab uusi teadmisi. Minu tavapärase lugemise žanritena on eesotsas ulme ja Slow erialane kirjandus.
Vahest peab endale aga ka meenutama, et maailmas on muud kui rõivatööstuse orjad ja kosmoseseiklused.
Seepärast tarbisin teadmiste saamiseks ulme kõrval ka päriselt universumi teemalist teaduslike raamatuid ja üks mu kõigi aegade lemmikraamatuid on Chaos, kuid see aasta üritan silmaringi laiendada uutel teemadel. Geograafia, milles olen alati üsna kehv olnud, tuleb aina enam teemaks, kuna nii palju on maailmast veel vaja avastada. Terveks aastaks jagub ilmselt ka lugemist Lonely Planeti enam kui 1000lk pika Aafrika raamatuga.
Analüüsivõime ja empaatia – olen leidnud, et nendele aitavad kaasa raamatud, mis pole liialt täis fakte, vaid pigem nii fiktiivseid kui päris karaktereid ja lugusid. Kõige parema arusaama maailmast annavad mulle elulood. Sügava jälje jättis mulle näiteks Martin Luther King Jr. elulooraamat, silmaringi laiendas Lõuna-Aafrika Vabariigis ‘kuriteona’ sündinud Trevor Noah lugu ja nüüd hiljuti beat generatsiooni igapäevaelu avav Carolyn Cassady raamat elust Neal Cassady, Jack Kerouak’i ja Allen Ginsberg’iga. Järjekorras on Elon Musk ja paraku meie seast lahkunud Stephen Hawking’i elulood.
Sõnavara ja keeled – keeleoskuse parandamiseks on lugemine muidugi vajalik, eriti aga pikem tekst, kus ei kipu diagonaalis lugema. Keele õppijale on kasulik ka sõnaraamat kõrval hoida või märkmik, kuhu uued sõnad koos tähendusega üles kirjutada.
Stressiravi – lülitada ennast välja stressirohkest maailmast. Raamatu sisse minna, kus silmad on fikseeritud, käed raamatu küljes ja samal ajal ei saa sadat muud asja teha ja mõelda!
Pikemalt lugemise heast mõjust loe ka Rahva Raamatu blogist ja vaata ka Slow järeltulija poe Books&Cookies laia kasutatud ja hoolega valitud uute raamatute valikut.
Kõndimine
Rääkides raamatutest, siis vahest on nunnusid kollaseid inspiratsiooniraamatuid ka vaja lugeda. Just eile, kevade alguse eelsel õhtul, sai mul ühele poole Walking in the Rain, mis räägib kõndimise tervendavast jõust. Mitte, et mina, kui auto ja jalgrattavaba inimene nüüd liiga vähe kõnniks, aga harva teen seda muul eesmärgil kui konkreetselt punktist A punkti B jõudmiseks.
Täna hommikul võtsin aga postkastist soojalt maalt saabunud postkaardi, panin ette päikeseprillid ja päriselt jalutasin tööle.
Kui pimedal ja külmal talvel on meil üldiselt kombeks jube kiiresti liikuda, siis kevad on hea aega harjutada endale sisse jalutamine. Sellest, milleks üldse kõndida, on Killu kirjutanud terve pika postituse. Mine loe see läbi … ja siis jalga kõndimispapud ning jalutama!
Lugematud teaduslikud uuringud on näidanud kõndimise kasulikkust. Kõndimine parandab üldist tervist, on kasulik ajule, vereringele, tasakaalule, mälule jne. Vähendab stressi ja erinevate haiguste riski, nagu nt kõrge vererõhk ja sellega seotud haigused. Kõigele lisaks annab ka veel hea une, millest mul viimased 15 aastat tihtipeale puudu on jäänud.
Niisiis, on aeg pista seemned mulda, teha üks hea jalutuskäik ja võtta õhtuks üks põnev raamat käsile. Kõndimise poolt tekitatud hea une eel saab siis unistada soojemast ajast, kus avastusterohke ja tervisele kasuliku jalutuskäigu vahepeale saab pargipingil raamatut lugedes D-vitamiini tankides ja õhtul oma aknalaualt nopitust maitsva toidu teha.
*Muideks nii kõndimise kui aiatööde jaoks on kasulikud ka audioraamatut. Alustuseks Sulle 900 tasuta inglise keelset audioraamatut.
Ilusat kevade algust, kallid Slow sõbrad!