Vesi vol 3: Milleks raisata vett?

Me oleme siinses blogis rääkinud sellest, kui palju vett kulub asjade tootmise peale, võttes näitena ühe tavalise T-särgi (vesi vol 1). Uurinud oleme ka, kui palju me reostame meie veekogusid ja mis tagajärjed sellel olla võivad (vesi vol 2). Rahvusvahelise vee päeva (World Water Day) puhul räägime aga sellest, kuidas tulevikku vaadates võiks olukorda parandada.

World Water Day

Maailma vee päeva tähistamise ettepanek tehti 1992. aasta ÜRO keskkonna ja arengukonverentsil Rio de Janiero’s ning leidis esmakordselt aset 1993 aastal 22. märtsil. Esimese vee päeva kujundas ÜRO Peaassamblee ja iga aasta on päeva keskmes erinev teema.

Päev suunab tähelepanu värske vee tähtsusele ja propageerib säästvat mageveevarude majandamist. Tähelepanu juhitakse ka puhta vee, kanalisatsiooni ja hügieenirajatiste vajalikkusele arengumaades. Lisaks koostöös teiste organisatsioonidega päeva koordineerimisele avaldab ÜRO ka iga aasta maailma vee arengurapordi (World Water Development Report).

See on rahvusvaheline teadvuse kasvatamisele suunatud päev, mida kasutavad ära ka paljud valitsusvälised organisatsioonid (nagu nt UNICEF), et juhtida tähelepanu veeprobleemidele ja oma tegevustele ning koguda raha veeprojektide jaoks.

Selle aasta vee päeva teemaks on „Why waste water” ehk „Milleks raisata vett”, mille kaudu propageeritakse heitvee vähendamist ja korduvkasutamist.

Heitvesi on oluline ressurss millega saavutada ÜRO poolt ellukutsutud „Sustainable Development Goals” ehk „Jätkusuutliku arengu eesmärkide” kuuendat eesmärki, milleks on HIV/Aids, malaaria ja teiste haiguste vastu võitlemine, mille üks oluline faktor on heitvee puhastamine ja taaskasutus.

Miks on vesi nii oluline?

Sellele vastab alustuseks vesi ise:

 

Vaatamata sellele, et vesi katab nii suure osa meie planeedist, on sellest vaid 3% magevesi ja vähem kui 1% meile kättesaadav. Ülejäänud on kas külmunud kujul või meile kättesaamatult kauges maa sügavustes. Maailma rahvastiku pideva kasvuga jäävad aga ressursid aina napimaks.

Juba nüüd puudub 1,2 miljardil inimesel küllaldane juurdepääs puhtale veele ja ennustatakse, et aastaks 2030 ületab maailma vee nõudlus 40% võrra reaalseid võimalusi.

Paljud maailma suurlinnad nagu Jakarta, Bogotá and Mexico City sõltuvad puhta vee saamiseks metsadest, kus vesi kinni püütakse, hoiustatakse ja puhastatakse. Vee varud püsivad küllaldased vaid siis, kui neid metsi kaitstakse. Paraku langevad paljud metsad aga põllumajandusele ruumi tegemisel raie ohvriteks. Metsade massiline raie ohustab miljonite veevarusid, annab aga lisaks ka hoogu juurde kliimamuutustele, mille tulemusel omakorda väheneb mitmetes maailma piirkondades vihmasadude hulk.

Lisaks enda ja meie toiduks kasvatatavate taimede janu kustutamisele aitab vesi ka pidurdada haiguste levikut ning on paljudes kohtades oluliseks elektrienergia tekitajaks. Meie mageveed on koduks 120 000 taime- ja loomaliigile.

Miks on heitvesi oluline?

Ülemaailmselt voolab valdav enamus kogu meie kodudes, linnades, tööstuses ja põllumajanduses tekkivast reoveest tagasi loodusesse ilma et seda puhastatakse või taaskasutatakse. Saastades nii keskkonda ning kaotadas väärtuslikke toitaineid ja muid taaskasutatavaid materjale.

Heitvee lihtsalt raiskamise asemel peaksime seda hoopis vähendama ja taaskasutama. Kodudes tekkiv hallvesi on võimalik ära kasutada näiteks aedades. Linnades tekkivat heitvett saame kasutada haljasalade hoolduses ning tööstuse ja põllumajanduse jääke näiteks jahutussüsteemides.

Kasutades ära seda väärtuslikku ressurssi, saame veeringluse panna paremini tööle iga meie planeedil elava elusolendi jaoks. Loe lisaks ka World Water Day avaldatud faktilehelt.

Olulisimad faktid:

  • Üle 80% heitveest voolab puhastamata tagasi loodusesse
  • 1,8 miljardit inimest on sunnitud kasutama veevarusid, mis on reostatud väljaheidetega, mis paneb neid koolera, düsenteeria, tüüfuse ja lastehalvatuse nakkuse riski.
  • Reostatud vesi ja puudulik hügieen põhjustab 842 000 surma aastas

 

Kuidas aidata vett?

Vaadates aknast välja saan taas kinnitust, et meil on vee koha pealt vedanud. Vihma kogused ei paista nii pea lõppevat, see ei õigusta muidugi vee raiskamist ja igal juhul on meie kõigi ülesandeks mõttetult raisatud reovee vähendamine, kaitsmaks laiemalt veeringi ja ookeane.

Lisaks on aga meil kõigil võimalik anda oma osa ka säästmaks magevett piirkondades, kus seda napib.

Conservation International sõnul tulevad vee probleemide lahendused kolme sammuga. Me peame mõistma vett ja selle rolli ökosüsteemis ja ka mõju meie igapäevaelule ja toidule. Me peame vett õigesti majandama – kaitsma selle allikaid ja vooluteid. Kõige tähtsam aga – peame hindama oma vett, mõistma, et see ei ole tegelikult tõeliselt “tasuta” ressurss, sest kuniks me eda nõnda näeme, ei oska me ka vee tõelist väärtust hinnata.

Mõistmaks vett on oluline ilmselt mainida, et 1970. ja 2010. aastate vahel oleme kaotanud pool maailma märgaladest ja 76% magevee liike. Mageveed on maailma ühed kõige vähem kaitstud alad, moodustades vaid 12% kaitseaaldest. Conservation International töötab aga vapralt vee mõistmise kallal ja on koostamas ka magevee tervise indeksit. Et veest sõltuvad nii taimsed kui loomsed toiduallikad, siis töötavad mitmed rahvusvahelised organisatsioonid selle parema majandamise edendamise kallal. Muuseas ka jääkvee paremaks taaskasutamiseks.

Vee õige hindamise jaoks on teadlased välja arvutanud, et mageveest saadav kollektiivne väärtus on kuskil 3 triljonit US dollarit aastas, samas kui vesi on areneneud maades üldiselt kõige odavam kommunaalkulu. See fakt vajab muutmist, muidu ei suuda vett massides kulutav majandus seda kunagi küllaldaselt hinnata. Üheks väljapakutud lahenduseks oleks näiteks suurtes kogustes magevett kasutatavate ettevõtete kohustuslik panus vee programmidesse (nagu nt metsade kaitsesse).

Oma igapäevase tarbimisega saad ka anda oma osa magevee kaitsmiseks, eelkõige muidugi üldiselt tarbimise vähendamisega, lisaks aga:

  • Eelista ümbertöödeldud ja -töödeldavaid materjale. Olemasolevate materjalide taaskasutamine on alati säästlikum, kui uue loomine. Täpsemalt öeldes – eelista klaaspudeleid, 100% ühest materjalist kangaid, ümbertöödeldud paberit. Slow valikust leiad nt ümbertöödeldud teksadest valmistatud kudumeid, vanadest kalurivõrkudest sukapükse, klaasist veepudeleid jmt.
  • Eelista otseselt vähem vett nõudvaid materjale nagu linane, bambus, Lenzing’i Tencel ja Modal. Olulist vee kokkuhoidu võimaldab ka Upcycling, ehk olemasolevate jääkmaterjalide kasutamine, nagu seda teeb Reet Aus.
  • Anneta magevett kaitsvatele heategevustele. Neid aitab leida otsingumootor ja see artikkel.

 

Loe maailma vee päeva lugusi lisaks ka nende blogist ja ole hoiatataud, et ka meie blogis ei jää vesi vol 4 tulemata.