Prügivähenduskuuri 3. peatükk: Poeskäimise valu ja vaev

Vihmase päeva puhul otsustasin teha suurema toiduostu netipoest, et säästa jalavaeva ja närvikulu. Autovaba inimesena olen kahe käega netist toidukraami ostmise poolt ja üldiselt jõuab sellise teenuse pakkujatega igasugu eelistuste osas kokkuleppele, s.t ka plastik-kottide vältimisel üritavad komplekteerijad klientide soovidele vastu tulla. Aga seekord…

Prügivähenduskuuri 2. peatükk: Esimesed sammud

Internet on üks veider asi. Inimesena, kes end selle lõpututes labürintides enamasti koduselt tunneb, püüan aeg ajalt meenutada, kui palju see meid ja maailma muutnud on. Info, huvikaaslaste ja kogukondade leidmiseks geniaalne, kuid oma kiiruse, mahu ja vastuolulise sisu tõttu ärevusseajav ja sõltuvusttekitav…

Prügivähenduskuuri 1. peatükk: Ümberõppimine

Oleks keegi mulle kümne aasta eest öelnud, kui palju ma praegu prügi peale mõtlen, oleksin tõenäoliselt järeldanud, et valmistun mingiks teatri- või kunstiprojektiks. Mitte, et ma varem looduse pärast südant ei valutanud — mõttelaadilt olen alati veidi rohekas olnud —, aga elustiili ja prügi kuhjumise lahutamatu seos jõudis minuni teadlikult alles mõne aasta eest.