Kindlasti oleme kõik teadlikud sellest, et käes on Tudengipäevad! Toimuvas on igasugused põnevad (ning jah, mõned ka kummalised) üritused. Tudengielu on põnev, aga ka raske, sest alatihti on näpud põhjas, tihti elad kummalises korteris või ühikas veidrate kaaslastega, mistõttu võib olla päris raske mõelda sellele, kuidas kõige keskkonnasõbralikumalt käituda. Kui on raha ainult kiirnuudliteks ketšupiga (ning reisiks Lätti – jah, tead küll, et vaatan sulle otsa), siis ega kallisse ökopoodi ei satu ega hinnalisi eetilisi jalanõusid vist ka ei osta. Mida teha?
Õnneks ei pea nii kallilt seda “ökoelu” elama. Üritame leida mõned rohelised lahendused, mis sobiksid ka tudengiellu.
Ps: ma pole kunagi Eestis ülikoolis käinud, aga Inglismaal küll. Ärge tuleriidale mind visake ja läheneme asjale loominguliselt.
Üritan teha enam-vähem lühidalt. Kui miski jääb ebaselgeks, siis kasuta oma parimat skilli – guugelda.
Ilmselgelt kehtivad tudengile ka kõik muud soovitused, seega viska pilk eelmisele postitusele.
Aga lühikokkuvõte mõningate tudengi-eri lisadega:
- Sorteeri prügi! Võta see lõunapausil ostetud salatikarp kaasa, loputa ära ja pane pakendisse. 0 eurot. Kui elad ühikas ning prügisorteerimine on raskendatud, siis tee lärmi. Ausalt ka. Ma tean, et sa oskad asju nõuda küll, kui väga vaja on. Minu ülikoolis anti nt igasse ühikatuppa prügi sorteerimiseks nõud ning köögis oligi ainult sorteeritud prügikastid (omaette küsimus on see, millised ühikakaaslased endale saad. Osad minu väga teisest kultuurist tulnud tegelased ei teinud teist nägugi, kui kõikide teiste sorteerimisvaeva untsu keerasid.)
- Tean küll, et veepudel on sul peaaegu igal pool kaasas. Eeldan, et ma ei pea meelde tuletama, et sa ei ostaks selle jaoks uusi veepudeleid koguaeg. Noh, meeldetuletus on igaks juhuks siin. Kuigi poodides eidub igasugu variante, siis saad ka ju mingit poest saadud klaasist smuutipudelit sama hästi kasutada. Jällegi 0 eurot.
- Mul on selline tunne, et tudengi auasi on juua stressis ja väsinud näoga kohvi (sest oledki stressis ja väsinud, duh). Aga auasi pole selle jaoks osta koguaeg uut topsi 🙂 Soeta endale termos, millega isegi säästad mõnes kohas seetõttu raha, vihje: Kohvipaus.
- Kui sa pole veel avastanud Müürilille Täikat või meie paljusid kaltsukaid, siis no ma ei tea, on aeg igatahes. Riided kulutavad tohutult ressursse ning saan aru, et hästi ahvatlev on osta paarieuroseid särke, aga sellel on tohutu hind keskkonnale. Second-hand ostlemine on samamoodi odav, aga sa pigem päästad asju prügimäelt ning toetad asjade ringlust.
- Selle banaani või pirni kilekotti panemine? Täiesti ebavajalik.
- Ma ise absoluutselt ei suuda arvutiekraanilt lugeda akadeemilisi tekste ehk artikleid/õpikuid/vms. Seetõttu oli mul ka tavaks printida iga nädal mitu korda välja oma 50-leheküljelisi artikleid. Alternatiiv oli ühte rida arvutiekraanilt mitu korda läbi lugeda ning ikkagi mitte midagi aru saada. Aga siis tuli mulle appi sõber Robert ja jagas minuga programmi Mendeley. Lihtne märkmeid teha, highlightida, parem lugeda. Säästa enda raha ning hunnikutes paberit. Teed enda elu lihtsamaks ka, sest ei ela enam paberikuhjade vahel.
- Kui sul juba on läpakas/tahvel, kasuta seda ka loengus märkmete tegemiseks. Tõenäoliselt(!) on see parem variant. Ära aga ainult selle otstarbe jaoks osta. Arutelu tahvli kohta siin.
- Kui sulle meeldib pigem ikka paberile kirjutada, siis eelista recycled paberist tehtud vihikuid. Kui tahad eriti omapärane olla, siis Trükimuuseumis saad vanast paberist vanade raamatukaante vahele teha iseenda kaustikuid. Saad ise disainida ka.
- Kas on kindlasti vaja uut õpikut osta? Uuri vanematelt kõigepealt vanematelt õpilastelt, sest keegi tahab kindlasti enda eelmise aasta kraamist lahti saada. Kui seda inimest on raske leida, algata fb grupp just selle jaoks. Minu ülikoolis töötas see süsteem imehästi. Vanemad õpilased said enda õpikutest lahti, nooremad said odavamalt, keskond hingas kergendatult. Kui nii ei saa, siis äkki on see õpik olemas e-versioonina, kasvõi inglise keeles?
Kuigi internet saab elu teha palju keskkonnasõbralikumaks (halloo, informatsioon, skype/messenger kohalesõidu asemel jne), on tema kasutamine ise väga energiakulukas. Aga tuleb välja, et saab palju selle leevenduseks teha.
Roheväljakutse 2018 tegi suurepärase ülevaate interneti varjatud energiakuludest.
Mõned valitud soovitused sellest postitusest (mine loe postitust, ausalt ka väärt seda):
- Otsingumootor Ecosia istutab sinu otsingutest saadud kasumi eest puid. Ca 27 000 000 and counting.
- Kustuta kõik igavnenud jama, mis täidab su postkasti ja google drive’i/dropboxi/jne. Avastasin ise paar nädalat tagasi, et mul oli gmailis üle 4000 meili?? Lendasin peale ning nüüd on mõnisada. Küll ka see number väheneb. Kas on vaja kõiki neid essee mustandeid ja vanu presentatsioone ning videosid internetis hoiustada? Pigem ei.