Pettuma peavad kõik need, kes postitusest Hollywoodi glamuuri otsivad. Pealkirjas esitatud suhe filmistaarist ja palmiõlist viitab hoopis tumedamale teemale. Nimelt linastus 2016. aasta sügisel DiCaprio produtseeritud-jutustatud dokumentaalfilm “Before the Flood”, mis ühe kliimasoojenemise aspektina ka palmiistandusi puudutab. Miks palmiõli Slow jaoks poleemiline on ja kuidas Sina tarbijana olukorda parandada võiksid, sellest alljärgnev postitus.
Palmiõli on E-vitamiinirikas taimeõli, mida pressitakse õlipalmi viljade punakast viljalihast. Palmituumaõli on ka palmiõli, kuid seda pressitakse õlipalmide seemnetest. Suurimaks palmiõli allikateks on sooja- ja niiskuslembelised aafrika õlipalm (Elaeis guineensis) ja ameerika õlipalm (Elaeis oleifera). Inimesed on palmiõli kasutanud ca 5000 aastat, peamiselt küpsetusõlina. Tööstusrevolutsiooni ajal laienes kasutus masina- ja kosmeetikatööstusesse. Kaasajal leidub palmiõli odava ülemaailmse ekspordiartiklina pea 50% igapäevatoodetes – Sinu hambapastast ja huulepulgast biokütuse ja šokolaadini välja. Ei usu? Tuvastamine võib tõesti raske olla, kui sellel substantsil pakutakse olevat üle 200 aliase…
Enamlevinumad palmiõli aliased tootesiltidel on: Vegetable Oil, Vegetable Fat, Palm Kernel, Palm Kernel Oil, Palm Fruit Oil, Palmate, Palmitate, Palmolein, Glyceryl, Stearate, Stearic Acid, Elaeis Guineensis, Palmitic Acid, Palm Stearine, Palmitoyl Oxostearamide, Palmitoyl Tetrapeptide-3, Sodium Laureth Sulfate, Sodium Lauryl Sulfate, Sodium Kernelate, Sodium Palm Kernelate, Sodium Lauryl Lactylate/Sulphate, Hyrated Palm Glycerides, Etyl Palmitate, Octyl Palmitate, Palmityl Alcohol
Miks see populaarne on?
Sest kõik maitseb-liigub-libiseb õliga paremini. Palmiõli on mitmekülgne, hästi töödeldav, kõrge saagikusega ja odav. Palmiõlil ei ole spetsiifilist maitset, samas annab see toodetele meeldiva konsistentsi, ei vaja paremaks säilimiseks tahkestamist (hüdrogeenimist) ega sisalda transrasvu, mis on tihedalt seotud südame- ja veresoonkonnahaigustega.
Miks palmiõlil ‘halb kõrvalmaitse’ on?
Et õlipalmid on kasvukoha suhtes pretensioonikad sooja- ja niiskuslembelised taimed, siis kultiveeritakse neid ekvatoriaalsete vihmametsade ja turbaalade taimede-loomastiku ja elanike arvelt.
Vihmametsad säilitavad vett, kaitsevad mulda, fotosünteesivad hapnikku, annavad ravimite toorainet ning pakuvad elupaiku haruldastele taime-, looma- ja putukaliikidele. Aasta aastalt paraku järjest vähematele. Nii on näiteks deforestatsiooni ühest vapiloomast – orangutanist – alles vaid kaks liiki, kes on tänapäevaks monokultuurile kaotanud üle 90% oma Borneo ja Sumatra elupaikadest. Suur osa neist hukkub metsapõlengutes või tööliste käe läbi, osa satub võõrliikidega kaubitsejate-küttide kätte ning paari eriti võika juhtumi puhul on emaseid orangutane kasutatud prostituutidena Indoneesia bordellides ja raielaagrites.
Õudustele ja õõvale vaatamata õigustatakse palmiistanduste rajamist enamjaolt argumendiga vaese elanikkonnaga Kagu-Aasia riikide toimetulekunäitajate paranemisest. Suurimaks palmiõli tootjaks on Indoneesia, kelle rahvastikust 28 miljonit elab allpool vaesuspiiri ning kelle jaoks palmiõli moodustab ekspordist 11%, olles teisel kohal õli ja gaasi järel. Mis jääb aga sageli nende arvude taga teadvustamata on see, et lõviosa istandustest on siiski rajatud eelnevalt kogukondadega konsulteerimata ja maa eest hüvitist pakkumata. Elanikud ei pruugi küll omada otsest õigust metsadele, kuid on mitmete põlvkondade jooksul saanud sealt oma sissetuleku, toidu, ravimid ja ehitusmaterjalid. Troopiliste metsade ja turbaalade maharaiumisel-põletamisel on paratamatu, et ellujäämiseks asutakse tööle nende asemele rajatavatesse palmiistandustesse, ükskõik mis tingimustel, ükskõik mis tasu eest, ükskõik mis ülesandeid täites. Nii süüdatakse metsi ja turbaalasid (mis on ühtlasi suurimaid tegureid kliimasoojenemisel), et muudeks otstarveteks kasutuskõlbmatuks muutunud maale uusi istandusi rajada.
Boikoteerida?
Olles näinud pilte surnuks põlenud loomadest ning vaateid filmist või lennukiaknast põletatud väljadele, tekib trots igasuguse palmiõli kasutamise suhtes. Praegu on keskkonnaorganisatsioonid siiski arvamusel, et palmiõli boikoteerimine ei ole lahendus keskkonnale, inimestele ega loomadele. Miks?
Paremate alternatiivide puudumine. Pakutavad alternatiivid nt rapsi ja soja näol võtaksid enda alla samamoodi kasvukohti ja elupaiku ning kuna saagikus hektari kohta on neil palmist madalam, siis kulub samaväärse toodangu saamiseks rohkem maad. Kui ekvaatoril laiuvast 17 miljonit hektarist palmiistandusest saadi 2015. aastal 62 miljonit tonni palmiõli, siis 120 miljonilt hektarilt sojapõllult koguti 48 miljonit tonni sojaõli. Ka on teiste kultuuride kasvatamine keskkonnale koormavam väetiste, pestitsiidide ja energiatarbimise lõikes.
Nõudlus ei vähene. Vastupidi, 2020. aastaks ennustatakse praeguse toodangu kahekordistumist. Miks? Maailma rahvastikuplahvatus toimub Kagu-Aasias. See on piirkond, mis kõige enam toodab (Indoneesia, Malaisia – 84% kogu maailma toodangust) ja samaaegselt tarbib (India, Hiina, Indoneesia). Palmiõli annab sissetuleku ja toidu.
Karuteene sertifitseeritud tootjatele. Tarbijana resoluutselt palmiõli vältides annad vastulöögi ka neile brändidele, kes sertifikaati hoides seisavad vihmametsade säilitamise ja loomade heaolu eest.
Seega, jätkusuutlikuim alternatiiv palmiõlile on…jätkusuutlik palmiõli.
Mis on jätkusuutlik palmiõli?
Teoorias on tegemist palmiõliga, mis on toodetud põlismetsi hävitamata, mis arvestab loomade ja inimeste õigustega ning omab vastavat sertifikaati.
Praktikas on see tagasihoidlik 17% kogu maailma toodangust. Paraku ei suuda alati ka kõik sertifikaati jagavad organisatsioonid kontrollida brändide alltootjate tausta ning sertifikaadirägastik on segadusttekitav nii tootjale kui tarbijale. Enim on selle eest kriitikat saanud The Roundtable on Sustainable Palm Oil (RSPO), kes on välja andnud 8 erinevat sertifikaati, millest ainult 1 tähendab, et tootes kasutatakse 95% sertifitseeritud palmiõli. Veel enam, RSPO liikmeks olemiseks ei pea tootja sertifitseeritud palmiõli üldse kasutamagi. Liikmestaatus on lubadus seda kunagi teha. Vaid vähesed organisatsiooniga liitunud brändid omavad täielikku sertifikaati. Üks rangemaid sertifikaadijagajaid on aga näiteks The Forest Trust, kelle nimekirja sertifitseeritud palmiõli kasutatavatest tootjatest ja nende käekäigust võid leida siit.
Masendav. Mida Leonardo teeks?
Leonardo tegi filmi ja annetas tulu looduskaitseorganisatsioonidele.
Ka Sina saad kaitsta allesolevaid vihmametsi. Kuidas?
Võta vastutus. Boikoteeri ja survesta neid, kes on jätkusuutmatud ja hääleta rahakotiga usaldusväärse sertifitseeritud palmiõli kasutavate brändide poolt. Nii annad parema signaali palmiõlitööstuse reformimiseks, kui lausalise boikoteerimisega (väldid halba, välistad ka jätkusuutliku). Seda enam, et kõike palmiõli sisalduvat sul tahes-tahtmata vältida ei õnnestu. Miks? Lisaks toiduainetele ja kosmeetikale sisaldub palmiõli ka palju varjatumal kujul (nt kasutatakse seda toodete omavahelist kokkukleepumist vähendava ainena). See et palmiõli pakendil eraldi ei märgita, ei tähenda, et seda mingis protsessis siiski kasutatud ei oleks.
Kirjuta oma seisukoht viisakalt tootjatele ja kettidele. Uuri, mis palmiõli nad kasutavad. Tekita tarbijanõudlus rangelt sertifitseeritud palmiõli järele (MassBalance, RSPO, GreenPalm EI OLE rangelt sertifitseeritud). Kui Nestlé, Unilever ja Wal-Mart on andnud lubaduse ümberlülitumiseks, siis peavad nad sellest kinni pidama, et “jätkusuutlik palmiõli” omaks ka päriselt tähendust. Küsi, kui palju nende poolt kasutatavst palmiõlist on “Certified Sustainable Palm Oil” (CSPO, mitte segi ajada RSPO-ga!). Kui nende poolt antud sertifikaat on lähemal guugeldamisel ikkagi küsitav, siis uuri, millal nad kavatsevad hakata kasutama 100% CSPO palmiõli. Kui vastus on aastal 2020, siis küsi, mis takistab neil varem seda vajalikku ümberlülitust tegemast.
Adopteeri aaker või orangutan. Anna hoogu vihmametsade ostmiseks. Näiteks looduskaitseorganisatsioonidele The Nature Conservancy ja/või Orangutan Outreach, kes koostöös aktivistide ja annetajate abiga loodavad palmiõlitööstuste nina eest osta kokku väärtuslikke hektareid orangutanide eluapaikade säilitamiseks.
Mida sellest postitusest endaga kaasa võtta? Esiteks seda, et kõik palmiõli ei ole halb. Teiseks, optimism, et tarbijana on Sul võim ka halba paremuse suunas mõjutada. Kasuta seda. Tee end kuuldavaks. Ja kui meid saab palju, siis on lootust, et nii võib ühe tumeda teema lõpus olla ka üks õnnelik orangutan. DiCaprioga käsikäes.