Mingi hetk nooremas eas, veel siis, kui tähtsaid asju hoidsin samas sektsioonkapi alumises jaotuses, kus oli ka nukukorter, sain ma ilmselt mõnest filmist inspireeritud panema kirja asjad, mida ma oma elus jooksul teha tahaks. Bucket list, mida ma siis ei osanud küll nõnda nimetada. Selle nimekirjas päris eesotsas oli laevaga ookeani ületamine, sealjuures suure lootusega kuulda ja näha vaalasid. Nukukorterit ei ole juba ammu enam, kuhu sai nimekiri ja mis seal veel peal oli, ei mäleta ning lootus näha vaalasid, muutub ka aina hõredamaks paraku.
Kuniks aga kogun vahendeid selle laevareisi jaoks, saan anda endast parima, et omapoolset negatiivset mõju ookeanile võimalikult vähendada ja seda infot ka teistele levitada. Rahvusvahelisel tasandil tegeleb ookeani ja selle hoiu teavitustööga The Ocean Project, mis koordineerib juba aastast 2002 maailma ookeani päev ehk World Ocean Day, millest ka siinses juba neljandas meie blogi vee teemalises postituses juttu saab tehtud.
The Ocean Project on USAs baseeruv organisatsioon, mis teeb koostööd ülemaailmsel tasandil. Maailma ookeani päeva konseptsiooni käis välja aga Kanada juba 1992. aastal, Rio de Janeiros toimunud ÜRO tippkohtumisel ja ametlikult tähistatakse seda 8.juunil alates 2008. aastast.
Mis on ja miks tähistada maailma ookeani päeva?
Ookeani tervis on meie kõigi ellujäämiseks hädavajalik. World Ocean Day juhib iga aasta tähelepanu ookeanide kaitsele.
Ookeanid on vajalikud, sest:
- Nad genereerivad suure osa meie hingatavast hapnikust
- Aitavad meid toita ja varustavad ravimitega
- Reguleerivad kliimat
- Puhastavad joogivett
- Pakuvad mõõtmatult inspiratsiooni!
Maailma ookeani päeva osalejad kutsutakse üles aitama kaitsta meie ookeane ja pakub selleks välja mõned võimalused:
Muuda mõttelaadi – julgusta inimesi mõtlema selle üle, mida tähendab neile ookean ja mida tal on pakkuda meile kõigile lootuses säilitada see praegustele ja tulevastele põlvkondade. Jaga oma teadmisi ja avastusi.
Õpi – avasta ookeani olendite ja elupaikade mitmekesisus ja ilu, kuidas meie igapäevane tegevus neid mõjutab ning kuidas me kõik oleme omavahel seotud.
Muuda oma käitumist – me kõik oleme läbi ja lõhki seotud ookeaniga! Hoides oma kodu ja kogukonda, hoolitsed ka meie ookeanite eest. Tehes väikesi muudatusi oma igapäevastes harjumustes avaldad mõju, seda enam, kui kaasad oma pere, sõprad ja tuttavad muutustesse.
Tähista – üskõik kas elad sisemaal või rannikul, me kõik oleme ühenduses ookeaniga. Võtke aega mõtlemaks, kuidas ookeani Sind mõjutab ja mis mõju on Sinul ookeanile ning seejärel korraldada või osaleda tegevuses, mis tähistab meie ookeani.
Vaatamata tohututele väljakutsetele saame koostööd tehes toetada ookeani heaolu, et see suudaks tagada hapniku ja toitu miljarditele inimestele, taimedele ja loomadele, kes ookeanist iga päev sõltuvad. Ookeani päeval tähistavad seda, meid kõiki ühendavat sinist, inimesed üle kogu maailma. Loodame, et ka Sina ühined meiega!
Need on head märksõnad ja tegevused, mida ookeani päeva koduleht välja käib. Võtan neist siis kinni …
Muudan mõttelaade – Sa oled jõudnud siia, loed seda postitust. Loodan, et see tähendab, et meedia, mõni sõber või lausa mina olen pannud Sind teema üle mõtlema. Super, algus tehtud! Ühe portsu oma ookeani alaseid uusi teadmisi sai jagatud Vesi vol. 2 postitses. Jaga ka Sina oma mõtted, teadmisi või meie postitusi 😉
Õpin – katsun ennast ikka harida huvitavatel teemadel nii palju kui võimalik. Peamiselt olen teadmisi saanud ja otsinud moetööstuse nurga alt. Järgmine samm on teadmiste laiendamine muus osas. Kõik ookeani targad on teretulnud mind harima!
Muudan käitumist – saan öelda, et ei ole viimase aasta jooksul ühtegi puu- ega juurvilja poes kilekoti sisse pakendanud. Kaasas on kas oma kott või kannatan müüja kurja pilku, kui ta kolm porgandit kaalu peale panema peab. Samuti ei ole pea aasta ostnud ühtegi plastikust pudelis vett. Suures janu hädas, kui oma pudel on koju jäänud, olen selle ühe klaaspudelis vee või mahla poes üles otsinud (ja pudelid on kodus kasutuse leidnud kuivainete hoiustamiseks). Plastikust kõrsi väldin ka nagu tuld, need aga kipuvad paraku pidevalt küsimatult baarides ründama. Töötan selle muutmise kallal, ütle ka Sina oma lemmik baarmanile, et see ei ole tore. Veganina ei ole ma ka ookeanilt toidu jaoks palju sisse nõudnud, mõned vetikad väljaarvatud.
Tähistan – jagades teiega oma ookeani külastuse hetki. Kohe tasub ilmselt ära mainida, et ma ei ole suurem asi seikleja, kes käiks haidega sukeldumas vmt. Minu ookeani lood on pigem muude emotsioonidega.
Esimest korda olin ookeani ääres Portugalis, Porto linnas. Aasta oli siis 2008 ja kuud ei mäleta, aga külm ja tormine oli. Vihma sadas, sool oli näos ja liiv papudes, aga Atlandi ookeani sool ja liiv. Jube tore oli! Ookeani olek sobitus hästi eluperioodiga.
2014. aastal sai lõpuks ette võetud ka lend üle Atlandi ja Vaikse ookeani külastus. Ära sai tehtud oluline bucket list item – sõita läbi Pacific Coast Highway ehk California State Route 1. Oli vaiksem, rahulik. Hilissuvine aeg, kus meie jaoks oli temperatuur soe, kohalikud aga randa enam väga ei kippunud. Maantee äärsed vaated olid hingeröövivad, LA rand vaikne ja kuidagi üdini positiivne. Ei sobinud eluperioodiga, kuid andis mingi energia, mis kestab siiani.
Võibolla läheb nii hästi, et kunagi, enne kui California rahu viimseni ära tarbitud on, saan oma ookeani laevareisi ka tehtud ja äkki on kuni sinnani jagunud ka inimesi, keda huvitab jätkusuutlik tarbimine. Ehk siis, et Slow on ka veel alles, mille blogis mälestusi jagada.
*Üldiselt on nii, et kui Harrison Ford räägib, siis mina kuulan. Olgu see siis Han Solo, Indiana Jonesi või ookeanina!
**Loe lisaks: World Ocean Day 2016 aasta raportit, plastiku reostusest ja selle kõrvaldamisest, ookeani tervise indeksit ja seda, kuidas on ookenis lood hapnikuga.
***Nagu öeldud, siis ma sukelduja ei ole, seepärast on tiitelpilt interneti avarustest, vahepealsed aga minu California Pacific Coast Highway road tripi mälestused.