Kui Helen palus minult toimuva Fashion Revolution Week’i kohta kirjutada, võtsin ülesande vastu, kuid kerge kõhklusega. Tegin nädala hakul algust, kuid üks hetk avastasin ennast artiklite tohuvapohust ja infot tundus olevat ületamatult palju. Seepärast tegin kiire usutluse Heleni endaga, et saada targemaks juba asja uurinud ja teavet filtreerinud inimese abiga. Need on siis tema mõtte kihutades bussiga Haapsalu poole ja minu küsimused ja mõtted hommikul koduarvuti taga.
Maarja: Kogu asja alustuseks, paluksin sul paari lausega ära seletada täiesti tavalisele inimesele, kes pole elu sees sellisest asjast kuulnud: Mis on Fashion Revolution Week?
Helen: FRW on rahvusvaheline algatus, mis toodi ellu viis aastat tagasi peale Rana Plaza rõivatehase varingut, milles suri enam kui 1000 inimest. Kampaania eesmärk on juhtida tähelepanu moetööstuse varjatud külgedele, mis on meie silme alt kaugele viidud ja seeläbi loonud olukorra, kus inimesi kuritarvitatakse kiirmoe tootmiseks. Samuti panna inimesi mõtlema ja tundma huvi selle vastu, kus ja kuidas on meie riided valmistatud ning sedasi tegema paremaid otsuseid.
M: Kui ise proovisin hakata Fashion Revolution Week’ist kirjutama, siis tuli üsna palju üles erinevate õnnetusjuhtumite kirjeldusi, tehaste põlengutest halvasti valgustatud ja õhutatud töökohtadeni. Nagu aru saan siis neid artikleid on avaldatud enne Rana Plaza juhtumit ja pärast. Kas viimase viie aasta jooksul on ka midagi paranendud või on pigem alles selle viie aasta jooksul hakatud rohkem uurima töötajate tingimusi tehastes ja tootmisahelas?
H: Paranenud on kindlasti see osa, et inimesi on hakanud rohkem need telgitagused huvitama. Kindlasti on ka FRW kampaaniate kaudu brändidele surve avaldamine pannud ka neid rohkem mõtlema, nähes, et inimesi tegelikult siiski huvitab ka muu kui ainult kiire ning odav tarbimine. Suuremad muutused sünnivad aga siiski riiklikul tasemel. See tegevus on aga kestnud juba kauem ja peab veel kestma, kuni tingimused on kõigi jaoks paranenud. Nii kurb kui see ka ei ole, siis paraku sellised suuremad katastroofid on need, mis muutusi käivitavad, nii kaua kui need aga lihtsalt muu meedia kära alla ära ei kao. Õnneks on FRW aga suutnud nüüdseks siis viis aastat tähelepanu teemal hoida.
M: Nii et ring peaks siis käima loodetavasti nõnda, et tarbija mõjutab tootjat ja tootja siis kohalikku valitsust? Või on kuidagi suudetud FRW toimumise abil otseteena jõuda võimukandjateni?
H: Tootja kindlasti ei mõjuta valitust positiivses suunas, nendele ikka regulatsioonid on piiranguks. Nende motivatsioon seisneb ikka raha teenimises ja neid saavad kliendid oma rahakotiga mõjutada.
M: Tõsi. Seda arvesse võttes, kas FRW võiks oma kampaania pöörata rohkem võimukandjate teavitamiseke või tegeletakse sellega juba kuidagi?
H: Valitsust mõjutavad peamiselt keskkonna ja inimõigustega ja muu sarnasega tegelevad organisatsioonid, kes saavad jõudu juurde toetajatest.
Võimuliidrid on tihti teadlikud sellest, mis kõik halvasti on, aga need muutused lihtsalt on aeglasemad.
Aga valitsus esindab inimesi ja kui inimesed nõuavad, küll siis kunagi liiguvad asjad ka.
M: Nii ta on ja loodetavasti saavad muutused varsti toimuma. Ma nüüd veidi vahetan teemat ja lihtsalt pean küsima ühe firma kohta, mida võib-olla otsingutes seoses FRW tuleb kõige rohkem välja. H&M. Pigem siis negatiivsete lugudega. Kuna mu enda päris suur osa garderoobist on just sealt pärit (või mitte otseselt nende poodidest, aga mu kaltsukatest ostetud riided on üsna paljud H&M omad), siis kas antud bränd on tõesti kõige kurja juur nagu kõik need artiklid räägivad?
H: Kogu kiirmoe tööstuse mõttelaad on kuri, midagi pole teha. Ses osas on aga H&M tegelikult veel üks viisakamaid, kes investeerib ka keskkonna säästlikesse arengutesse, võtab riismeid tagasi ja muud tegevused, mida pigem heaks saab lugeda.
Eks firma kasutab seda ka muidugi mingil määral rohepesuks, kuid siiski vähemalt teeb miskit.
Kui kuskilt eemale hoida, siis on see Zara.
M: Uuu, tahtsin just küsida, kellest võiks hoiduda. Miks nemad?
H:FRW avaldab ka transparency indeksi, mille järgi ka lihtsam langetada otsust, kust kindlasti ei tasuks osta. Zara seetõttu, et minu andmetel ei ole nad teinud mingeid pingutusi oma tootmistavade parandamiseks, samas kui omanik on maailma kõige rikkaima inimese hulgas. Hea meelega aga söön oma sõnu kui keegi tõestab vastupidist.
Aga ükskõik kas see on siis H&M või üleni eetiline pood, siis igal juhul on tegelikult oluline igal kliendil oma ost läbi mõelda, mitte pimedalt trendidega kaasa joosta ja oma riiete eest hoolt kanda nii et nad säiliks võimalikult kaua.
M: Meile on ju täiesti sisse kodeeritud pea kogu ühiskonna poolt tänapäeval, et uuem ja rohkem on parem. Isegi mitte ainult tänapäeval, filosoof Denis Diderot kirjutas juba 18. sajandil sellest, kuidas ostes uus kleit, tahad välja vahetada kogu oma maise vara, et see oleks võrdväärne sellele ühele uuele ja lemmikule esemele. Kuidas selleni jõuda, läbimõeldult tarbimiseni, sinu arust?
H: Eks see ole ilmselt iga inimese isiklik rännak, mis tulemuseni viib, et aga üldse mõtlema hakata on vaja info teha kättesaadavaks.
Ja isiklikult arvan, et kõik tahavad teha asju paremini. Lihtsalt käsitletud teema võib tunduda kui võimatult suur probleem. Seega tasub alustada beebisammudega.
M: Ja sina soovitaksid beebisammudena..?
H: Leida see asi mis enda jaoks on oluline, olgu see siis inimõigused, oma keskkond või laiemalt kogu maa heaolu. Kui oluline on veekriis, siis tarbida vähem puuvilla. Hingel on ookeanide heaolu, siis välistada sünteetilised ja keemiliselt värvitud riided. Ja nii edasi, otsida tuleb endale punkt, millest kinni haarata ja hakata tegutsema. Ning küsida abi neilt, kes on neid samme juba teinud.
M: Kas eestis toimub FRW sama aktiivsusega, mis välismaal ja kas näiteks selle nädala jooksul oleks minul võimalik leida juba neid inimesi, kes nende sammudega algust teinud?
H: Eelmine aasta toimus rohkem, see aasta paraku on kõigil muude tegemistega käed tööd täis. Kuid eks need samused eetilised poed, bioneer.ee koduleht, Eesti Roheline Liikumine ja muud teise on heaks abiks. Ja no ega Slow ei löö ka küsijale suu puhta.
M: Seda on näha siinsamas intervjuus :). Kas teie poe poole on pöördunud infootsijaid või tuleb seda palju igapäevases poetöös ette, et rõivatööstusega seotud infot annate? Või on eestlane liiga tagasihoidlik?
H: Küsimuste nimekirjaga otseselt ei ole kohale tuldud, aga eks poes neid vestlusi tuleb ikka ette.
Ja eks tihtipeale muidugi ei osata küsida, seepärast üritame ka blogis võimalikult palju erinevaid teemasid käsitleda, et ehk mõtlema panna ja küsimusi tekitada.
M: Aga et siis lõpetuseks, et veidi veel infot anda inimestele: mida sina soovitaksid veel FRWiga alles tutvust tegevatel inimestel veel selle allesjäänud kampaaninädala jooksul teha?
H: „Who made my clothes“ selfie alustuseks.
Ja ma soovitaks istuda maha, otsida välja oma lemmik riideese ja kirjutada temast love story ning postitada see oma sotsiaalmeediasse… ja meile ka sellest teada anda 🙂 Riideid tuleb armastada ja teisi selleks innustada.
Mõned lingid seoses Fashion Revolution Week’iga:
nende ametlik koduleht: www.fashionrevolution.org
Fashion Transparency Index: vaata siit
Mõned soovitused, kuidas ise kaasa lüüa: FRW lehel