Istusin ühe eramaja alumisel korruse elutoa diivanil ja mõtlesin jätkusuutlikkuse üle. Oma toonase suhte jätkusuutlikkuse üle. Suhtekaemuse ajendiks oli minu vastas olev lukustatud uks, mille taga ei olnud kedagi, kuid mille alt kiirgav valguskuma viitas, et keegi, kes seal viimati toimetas oli enne võtme keeramist tule põlema jätnud.
