Möödunud laupäeval osales Slow esmakordselt Tallinna Taimetoidumessil koos ligi saja teise toreda ettevõttega. Et see oli nii Slow’le ettevõttena kui Killule ja Helenile osalejatena esimene messikülastus, siis paneme oma kogemusi veidi ka kirja nii müüja kui külastajana.
Messil osalejana
Helen: Korralduslikult oli mess ilusti toimiv, kui välja arvata mõned pudelikaelad, mis olid tekkinud peamistel liikumise trajektooridel. Ilmselt võis nendest kohtadest päris palju inimesi lihtsalt mööda pressida, ilma, et saaks ettevõtetele erilist tähelepanu pöörata. Ses mõttes olime me täitsa tagumises nurgas heas kohas – külastajad said rahus süveneda ja ka meil oli stressi vähem. Nii suured massid on aga igal juhul väsitavad ja õhtuks oli kokku pakkimine ikka juba üpris piinarikas tegevus. Mõnusat muusika tausta igatsesin ka veidi.
Muidugi ei saa korraldajad teha midagi selle vastu, et ikka leidub neid, kes ei saa või taha saada päris hästi aru mõistest vegan. Nii sai messi alguse poole üles leitud ja vastavalt märgistatud võid sisaldav leib. Võib-olla vajaks mõiste korraldajate poolt messi eel veel täpsemat selgitamist ja trahvi neile, kes ikka eiravad. Külastajana ju siiski eeldad, et kõik on vegan ja nii võib probleeme tekkida näiteks laktoosiallergikutel.
Mul on aga tõsine “allergia” valeinformatsiooni levitamise ja enese liialt kõrgele paisutamise vastu ning seepärast häiris mind ka juba messi eel Facebookis ettevõtete kirjelduste hulgas üks väga trumpilik väide. Ilmselgelt postitavad messi korraldajad need tekstid ettevõtetelt saadud info alusel ja heas usus, et see vastab tõele, aga kohati ikka tahaks, et mingi kontroll ka ses osas peal oleks. Kuigi eks lõppkokkuvõttes peab igaüks ise oskama välja filtreerida tahtlikult valed väiteid, mis ehk õpetavad ka vähem ilmselgetele kliendi eksitamistele rohkem tähelepanu pöörama.
Meieni jõudis päris palju juba tuttavaid nägusid, huvilisi, kes meid veebist teadsid ja ka täitsa uusi avastajaid. Tagasisiside oli enamuselt positiivne… kui nüüd välja arvata see üks külastaja, kes otsis kedagi, keda kõikide poodide esindajana süüdistada temale sobivate suuruste puuduses. Meie poe riided jäävad tavaliselt XS ja XL numbrite vahele. Palju on aga oversized lõikeid ja one size mudeleid, ehk siis katsume ikka aidata leida midagi kõikidele, kui vaid juba eos igaks juhuks meie peale pahased ei olda.
Lühidalt öeldes oli mul aga väga hea meel näha, et nii paljud meid juba teavad ja üles otsisd, et pakutavaga tutvuda ja ka lihtsalt tere öelda : )
Killu: Müüjana olen arvamusel, et ei ole olemas rumalaid küsimusi. Taimetoidumessil on neid isegi veel vähem. Ühe põneva fakti võrra sain hoopis ise lisa. Nimelt, kas teadsid, et einhornide tiimis töötab ka üks eestlane?
Külastajana
Helen: Olin mina õnne sees. Üks päev, kus elu on ülimalt lihtne – ostad seda mida tahad, kust tahad ja pakendeid ei pea vaatama, taimset piima ei pea eraldi küsima, miskit toidust ära jätta ei pea paluma. Mitte, et ma muidugi oleks jõudnud meie boksis jutustamise kõrvalt väga palju ringi käia. Hommikul sai kõht aga eriti head Toormoor võikut ja lõuna ajal SlapSlop falaffelit täis. Muidugi ei saanud käsi eemale hoida Karu Talu magusast.
Nii poe esindajana kui lihtsalt külastajana oli eriti tore näha kõiki neid vahvaid inimesi, kellega olen veganiks olemise ja poe pidamise ajal tuttavaks saanud ning kelledega mind seob elustiil, ühised huvid ja sarnased murekohad. Ikka on tore kuhugi kuuluda ning näha nii palju veganeid ja veganluse huvilisi ühes kohas koos.
Killu: Mida teeb üks mitte-vegan Baltikumi suurimal veganfestivalil? Sedasama, mis “toiduklubi” kunstinäituste avamisel. Sööb ja degusteerib muidugi. Sushit ja šokolaadi, pirukaid ja rebitud kaera. Iseäranis põnev ja maitsev gastronoomiaüllatus kohalikul turul – veganlõhe ehk misomarinaadis (?) tomat. Ainus pakutav, mille suhtes julgen olla kriitilisem kui Yana Toom Vikerraadio otse-eetris vegantoite maitsmas, on vesi. Sest Tallinn – Su oma on endiselt kohutav.