Stiil – ingl. k style; vastandub moele, pikemaajaliselt välja kujunenud omapärane riietumise viis. EKSS: 1. (isikupärane) elamis-, käitumislaad v. tegevusviis; 2. rõivastuse laad.
Elustiil – ingl. k lifestyle; laiemas mõistes elulaad, mis võib hõlmata riietust, toidu valikut, laiemalt tarbimist. EKSS: (isikupärane) elulaad. Askeetlik, külluslik, toretsev, omapärane elustiil.
Mood – ingl. k fashion; EKSS: ajastu üldine maitselaad, mis määrab suuresti rõivastuse (jm. inimese välimuse juurde kuuluva), samuti ka tarbeesemete, ruumide, sisustuse, kirjanduse, kunsti vm. laadi ja ilme; mingite väärtuste suhteliselt lühiajaline tunnustatus.
Trend – arengusuund, suundumus, mis võtab kokku hooaja ühise moejoone.
Mitme-hooajaline, mitmel hooajal kantav – ingl. k transeasonal; mood ja riietus, mis on ajatu välimuse ja stiiliga. Need ei järgi trende, vaid on hooajatud. Tänu oma klassikalisele disainile ja atraktiivsele stiilile püsivad need riided kaua ja säästavad raha.
Kapselgarderoob – ingl. capsule wardrobe; brändi kollektsioon või kodune garderoob, mis koosneb mõnest põhilisest/vajalikust (basic) riideesemest, mis ei lähe kunagi moest ning mida on võimalik sobitada lisaks paari hooajalise rõivaesemega.
Aeglane mood – ingl. k slow fashion; termin hõlmab mitut lähenemist riiete ostmisele või omamisele ja moele, nagu kiirmoest (ingl. k. fast fashion) (masstoodetud riietest) keeldumine, Fair Trade ja kohalikult valmistatud toodete ostmine, second hand või vintage riiete ostmine, eetiliselt või jätkusuutlikest kangastest valmistatud riiete eelistamine, kauakestvate ja kvaliteetsete riiete valimine, isetehtud (do it yourself) mood ning riiete ostmine harvemini, et moe tarbimise kiirust aeglustada.
Kiirmood – ingl. k fast fashion; termin kirjeldab modernsemaid äritänava moekäsitlusi. Kirjeldab trendide edastamise tempot võimalikult kiiresti moelavadelt äritänavate poodidesse. Muutuvate trendide kiirus tekitab vajaduse toota suurtes kogustes riideid kiirelt ja odavalt. Selle tagajärjeks on paratamatult riiete masstootmine ja raiskav suhtumine moe tarbimisse, kuna esemed heidetakse kõrvale nii pea, kui uued poodi tuuakse. Kiirmoetööstust on seostatud tehastega, kus töötajatel on halvad töötingimused, ning odavate ja ebajätkusuutlike kangaste kasutamisega, mis võivad kahjustada keskkonda. Rõivaste kvaliteet väheneb, kuna jaemüüjad konkureerivad madalate hindadega, et peavoolu tarbijaid ligi meelitada.
Jätkusuutlik mood/ökomood/eetiline mood – ingl. k sustainable fashion/eco fashion/ethical fashion; osa jätkusuutlikkuse ja jätkusuutliku disaini laienevast trendist. See tähendab protsessi, milles võetakse arvesse eetilist ja keskkondlikku mõju, et seeläbi vähendada toote loomise ja tootmisega kaasnevat võimalikku mõju planeedile ja teistele inimestele. Jätkusuutliku moe eesmärk on toetada keskkonnateadlikkust ja sotsiaalset vastutust ning toota riideid kangastest, mille allikad on jätkusuutlikud, mida toodetakse eetilise protsessi käigus ja mis tänu paremale kvaliteedile kestavad. Jätkusuutlikul lähenemisel võetakse arvesse rõivaeseme kogu tsüklit alates selle disainist kuni võimaliku kasutuseni ja eluiga, et seda saaks jätkusuutliku moe alla liigitada.
Teadlik tarbija – ingl. k conscious consumer; inimene, kes on teadlik mitte-jätkusuutlikult või mitte-eetiliselt valmistatud esemete ostmise negatiivsest mõjust. Antud põhjusel ostavad nad tooteid, mis vastavad jätkusuutlikkuse juhistele, ning ei panusta masstootmisse ega raiskavatesse ega kahjulikesse tootmisprotsessidesse.
Vastutustundlik tarbimine – ingl responsible consumption; Arusaam võrdsemast ja kestlikumast maailmast ning oma otsuste ja tegevuse tagajärgedest, olgu need üksikisiku, organisatsiooni või riigi tasandil, mis on jõukohane igaühele sõltumata sissetulekust.
Süsiniku jalajälg – ingl. k carbon footprint; inimese poolt otseselt või kaudselt oma tegevusega tekitatud kasvuhoonegaaside koguse näitaja. See hõlmab tootmisprotsesse, transporti, ostusid, mille tootmisel tekitati kasvuhoonegaase, ning toidu ja mugavuste/hüvede tarbimist. Iseloomustab inimtegevuse mõju keskkonnale, eriti kliimamuutustele. Vaata ka süsiniku jalajälje kalkulaatorit.
Ringmajandus – ingl. k circular economy; majandus, kus rõhk on mittebioloogiliste ressursside ja materjalide taaskasutusel ja korduskasutusel ning toodete parandamisel ja kokku kogumisel nende olelusringi lõpus, mis materjalide eraldamise teel võimaldab neid kasutada uute toodete valmistamiseks.
Jäätmevaba – ingl. k zero waste; Selle põhimõtte järgimine, et elada (ka toota) võimalikult jäätmevabalt ning lisaks ühe asja tootmise jäägid kasutada ära järgmises protsessis.
Taaskasutus (uuskasutus) -ingl reuse; pruugitud materjalide ja esemete korduvkasutusse suunamine. Rõivaste, kanga ja furnituuri kasutamine uue loomiseks.
Ringväärindamine – ingl. k upcycling; üks ümbertöötlemise vorm, ent ringväärindamine hõlmab tarbetu või jääkmaterjali taaskasutamist ning sellele kvaliteetsema ja parema keskkondliku väärtusega otstarbe loomist. Näiteks plastikjäätmete kasutamine kanga tootmiseks. On võimalik oluliselt vähendada kaasaegse rõivatööstuse keskkonnamõjusid.
Down cycling – Materjali ümbertöötlemine millegiks, mis on madalama kvaliteediga. Enamus ümbertöödeldud materjalid kaotavad ümbertöötlemise protsessi käigus need omadused, mis olid neile enne omistatud. Seetõttu on ümbertöödeldud produkt halvemate omadustega.
Väiketootmine – ingl. k small scale production; – igas tootesarjas valmistatud riiete koguse vähendamisega saab jaemüüja tagada, et toodetud riideid kantakse ega visata minema ega raisata. Väiketootmise eesmärk on täita nõudlust ning mitte raisata ressursse masstootmisele. Samuti garanteeritakse nii, et riided on kandja jaoks unikaalsemad ning teiste inimeste seljas neid ei nähta nii sageli.
Tarneahel – ingl. k supply chain. ehk logistiline ahel, logistiline kett või tarnekett on protsesside, inimeste, tegevuste, info ja ressursside süsteem, mida on vaja mingi toote või teenuse jõudmiseks tootjast tarbijani. Tarneahel näitab, millistest etappidest koosneb lõpptoote kujunemine.
(Tarneahela) läbipaistvus – ingl. k transparency; termin viitab sellele, et ettevõtted teavad, kes nende riideid valmistab, kus ja mis tingimustes need valmistatakse ning see informatsioon on avalik.
Elatusmiinimum – ingl. k living wage; tähendab tasu, mille tööline teenib tavapärase töönädalaga ja millest piisab nende enda ja oma perekonna põhivajaduste, sealhulgas toidu, majutuse, riiete, hariduse ja tervishoiu, katmiseks.
Miinimumtasu – ingl. k minimum wage; valitsuse poolt määratud madalaim töötasumäär, mida ettevõtted peavad seaduslikult töötajatele maksma. Arenguriikides on selleks sageli ÜRO määratud vaesustase, mis on 1,90 USA dollarit päevas.
Naiste mõjuvõimu suurendamine/suurenemine – ingl. k women’s empowerment. Protsess, mille läbi suurendatakse naiste võimalusi nende enda vajadustest lähtudes. Sooline võrdõiguslikkus.
Sweatshop – ingl. k termin, mis tähistab halbade, sotsiaalselt mitteaktsepteeritavate tingimustega töökohta. Töö on raske, alatasustatud, tervistkahjustav või eluohtlik. Töötunnid on pikad ja palk väike, olenemata riiklikult seatud normidest miinimumpalgale ja ületundide tasustamisele. Sageli esineb ka ebaseaduslikku lapstööjõu kasutamist. Sweatshopid on levinud 18 riigis, sh Bangladeshis, Costa Rical, El Salvadori Vabariigis, Hiinas, Dominikaani Vabariigis, Indias, Vietnamis, Honduurasel, Indonesiaas, Armeenias, Brasiilias, Haitil, Taiwanis, Elevandiluurannikul, Nicaraguas, Mehhikos ja Ameerika Ühendriikides.
Lapstööjõu kasutamine – ingl child labor; Teatud vanusepiirist nooremad lapsed peavad tegema neile sobimatut tööd, mis segab kooliskäimist, õppimist ja puhkust, takistab lapse füüsilist, moraalset, emotsionaalset ja psühholoogilist arengut ning võimaldab tootjatel hoida hinnad madalad. Lapsed ei saa või ei tohi töötamise pärast käia koolis, mängida ega olla lapsed. Lapstööjõu kasutamine on kuritegu ja sel moel toodetud kaupade ostmine on vale vaatamata sellele, et see võib olla kultuuriliselt või vajaduspõhiselt argumenteeritud.
Loe lisaks ka erinevate materjalide ja sertifikaatide kohta.