Moe- ja rõivatootmise raiskav ressursikasutus ei ole üllatav. Kuid kas teadsid, et hinnanguliselt 75% rõiva elutsükli keskkonnamõjust moodustab just pesemine, kuivatamine ja triikimine? Õnneks hooldad Sa oma riideid ise ja saad nii keskkonna heaks palju ära teha. Oma riiete väljanägemise heaks muidugi ka. Lisaks sellele, kuidas rõivaid toodetakse on meile niisiis oluline, et sa nende eest hästi hoolt kannad. Nii kestavad nad kauem ja näevad paremad välja. Selleks loe esmalt toote silti. Kui Sinu rõival hooldusjuhiseid pole või oled need mugavuse nimel eemaldanud, siis siia koondasime vajaliku info.
Sildil olevate materjalide ja sertifikaatide kohta loe lisaks siit.
Rõivaste pesemine, parandamine ja ümbertegemine
Pesemine
Alustuseks pese harvem. Pese vajaduspõhiselt. Tõeliselt määrdunud riideid tekib harva. Tunned end veidi räpaselt? Väiksemad plekid saab eemaldada lokaalselt. Tagasihoidlikust odöörist, bakteritest ja mikroobidest vabanemiseks riputa rõivas päikese kätte tuulduma. Tunned end ikka väga räpaselt? Siis loomulikult pese. Määrdunud riideid kanda või seisma jätta ei ole hea mõte. Mustus lõhub ja kinnitub riidekiududesse ja muudab nende puhastamise keerulisemaks.
Enne pesemist
Loe silti. Liialt keeruline märgiteadus? Ei ole kindel, mida sümbolid tähistavad? Siis vaata siia.
Mustad eraldi, valged eraldi. See ei ole segregatsioonipoliitika. See on õige pesemiseelne sorteerimine. Lisaks värvidele pööra tähelepanu ka materjalidele. Erinevad värvid ja materjalid vajavad erinevaid pesemistemperatuure. Sorteerimisel tühjenda taskud, sulge lukud, kinnita nööbid ja krõpsukohad. Katkine ese tuleb enne parandada. Pesus läheb see vaid suuremaks. Õrnad riideesemed, nt aluspesu, aseta eraldi pesemiskotti.
Pööra pahupidi. Väldib riide kulumist, teksadel triipude teket ning hoiab värvid erksana.
Pesumasinas
Täislaadung. Pooltühja pesumasina vee- ja energiakulu on sama, mis täis masinal. Ole ökonoomsem.
Pese jahedal temperatuuril. 30-40° C. Hoiad kokku elektrikuludelt ning väldid pesus riiete värviandmist ja värvide kulumist.
Kasuta fosfaadivabasid pesupulbreid. Fosfaate lisatakse pesupulbritele vett pehmendavate omaduste tõttu. Reoveega loodusesse jõudnuna soodustavad nad toitainelisana veekogudes kaldataimede ja vetikate vohamist, mis omakoda põhjustab olulisi muutusi kogu ökosüsteemis, alates hapnikuvaegusest ja vetikamürkidest bioloogilise mitmekesisuse vähenemiseni. Läänemeri on jätkuvalt maailma saastatuim sisemeri. Kuigi pesuvahenditest tingitud fosfori koormus jääb alla 10%, on selle koormuse vähendamine potentsiaalselt kiireim, lihtsaim ja kulutõhusaim viis eutrofeerumisprotsessi kontrolli ala võtmiseks. Fosfaatide sisaldus võib pesupulbris olla kuni 30%, pesugeelides tavaliselt väiksem. Keskkonnasõbralikumad pesu- ja plekieemaldusvahendid on nt ökopesugeelid, pesupähklid, pesupallid, hapnikupleegitaja ja puhastav apelsiniõli.
Doseeri pesuvahendit õigesti. Vähem on rohkem. Rõivaid, mille pesemisel on pesuvahendit liiga palju kasutatud, kipuvad kiiremini määrduma, võivad olla ihu vastas ebameeldivad, tekitada nahaärritust ja jääda värvilt tuhmiks.
Pesemisjärgne hooldus
Loobu kuivatist, suurte pööretega tsentrifuugimisest või tugevast väänamisest. Lisaks energia- ja rahakulule kuluvad Su riided. Kiiremini. Kuid ära jäta ka rõivaid märgadena seisma. Need kortsuvad, võtavad külge ebameeldiva lõhna ning võivad minna hallitama. Kuivata riideid õhu käes nööril, kuivatusrestil, tasapinnal, riidepuul, puu otsas, põõsa peal…
Triikimine. Tüütu tegevus, mis kulutab nii energiat kui riiet. Triigi triiksärke ja kortsunud esemeid ning võida eluaega teksapükste, sokkide, aluspesu ja saunarätikute vms arvelt. Väljavenitamise vältimiseks triigivad professionaalid piki kiudu ja pahemalt poolt, et riie ei hakkaks läikima. Hea alternatiiv riiete triikimisele on need kohe peale pesemist riputada riidepuudele kuivama. Niiskus ühes gravitatsiooniga tõmbavad neist kortsud välja. Kergelt kortsunud riided saab sirgeks aurutada kuumas aurus duššikabiinis.
Rääkides riidepuudest – eelista puitu. Ka plastikust riidepuude õlakaared on õigesti kujundatud ja riided püsivad neil seistes ilusad ja korras. Traadist riidepuud on eeskätt mõeldud riiete transportimiseks. Pikemaajalisel kasutamisel venitab peenike ja kitsas traat õlad välja ning rõivas kaotab oma vormi. Traatide kinnituskoht võib rõivast lõhkuda, kui õrn riie riputuskonksu külge kogemata kinni jääb. Leia traadist riidepuudele teine rakendus (nt vööde, kergete sallide hoidmiseks) või kasuta võimalust tagastamiseks. Eesti pesumajad võtavad, ostavad ja taaskasutavad neid hea meelega.
Parandamine ja ümbertegemine
DIY ehk tee seda ise. Alusta nööbi etteõmblemisest. Kampsuni värvimine ei ole ka keeruline. Edasijõudnud võivad oma katkistel teksadel proovida nii Sashiko tehnikat kui dekoreerida pealeõmmeldavate piltidega.
Vii asjatundjale. Heade käsitööoskustega meistrid (õmblejad, kingsepad, kullasepad, kellasepad), tuttavad nobenäpud, emad-isad…
Vabanemine
“Doesn’t spark joy” on jaapani koristamis- ja organiseerimiskonsultandi Marie Kondo väljend millegi kohta, mida me enam mingil põhjusel oma ellu ei soovi. Siia alla kuuluvad nii vähekantud emotsiooniostud kui ka need truud esemed, mis on meid pikka aega hästi teeninud ning millest meil on nii häid kui ka plekilisemaid mälestusi. Mida nendega teha?
Kõigepealt täna. Misiganes sõnadega, mis Sind rõivast käes hoides kõnetavad, aga näita natukene tänutunnet koosveedetud aja eest palun. Vähendab süümepiinu. See ei ole new-age. See on Marie Kondo.
Kingi/müü ära. Hästi hooldatud riietel on alati potentsiaali saada kellegi uueks lemmikesemeks. Võib-olla tead Sa juba isiklikult kedagi, kellele see sobiks või kes just seda endale sooviks? Või korralda sõpradega rõivaste vahetamine, müü täikal, netipoes, komisjonipoes, anneta heategevusele…
Vii taaskasutusse. Ei tea kuhu viia? Vaata siia. Taaskasutuses leitakse sellele uus omanik või uus otstarve ümberdisainitud eseme või ümbertöödeldud materjali näol.
Tagasta poodi. Kuigi esialgu veel vähetuntud praktika, on ka meil poode, kus vanu riideid uuesti rõivatootmisesse suunatakse. Otsi poodides (nt H&M, Humana) spetsiaalseid kogumiskaste või küsi müüjalt.
Ära lihtsalt prügikasti viska! Visates riideeseme prügikasti jõuab see üldiselt prügimäele, kus looduslikud ja pool-sünteetilised kangad käituvad toidujääkide sarnaselt, nad hakkavad lagunema, tootes samal ajal kahjuliku metaangaasi. Kangaid ei saa aga komposteerida, kuna nad on tootmise käigus töödeldud erinevate kemikaalidega, mis nende loomuliku lagunemise käigus eralduvad ja sedasi õhku, pinnasesse ja põhjavette jõuavad.
Hullem on lugu aga sünteetiliste kangastega, mis lisaks samadele kahjulikele mõjudele on põhimõtteliselt plastikud, mille biolagunemine võtab sadu, kui mitte tuhandeid aastaid. Mõlemal juhul on lagunemise eelduseks õhk ja päike. Kui rõivad on kompaktselt mitmete kihtide all, siis ei ole neil üldse võimalustki lagunema hakata. Pikemalt loe lisaks siit.
Allikad: Bioneer, Postimees, TreeHugger