Teadliku elustiili sõnaraamat:

Stiil – ingl. k style; vastandub moele, pikemaajaliselt välja kujunenud omapärane riietumise viis. EKSS: 1. (isikupärane) elamis-, käitumislaad v. tegevusviis; 2. rõivastuse laad.

Elustiil – ingl. k lifestyle; laiemas mõistes elulaad, mis võib hõlmata riietust, toidu valikut, laiemalt tarbimist. EKSS: (isikupärane) elulaad. Askeetlik, külluslik, toretsev, omapärane elustiil.

Mood – ingl. k fashion; EKSS: ajastu üldine maitselaad, mis määrab suuresti rõivastuse (jm. inimese välimuse juurde kuuluva), samuti ka tarbeesemete, ruumide, sisustuse, kirjanduse, kunsti vm. laadi ja ilme; mingite väärtuste suhteliselt lühiajaline tunnustatus.

Trend – arengusuund, suundumus, mis võtab kokku hooaja ühise moejoone.

Mitme-hooajaline, mitmel hooajal kantav – ingl. k transeasonal; mood ja riietus, mis on ajatu välimuse ja stiiliga. Need ei järgi trende, vaid on hooajatud. Tänu oma klassikalisele disainile ja atraktiivsele stiilile püsivad need riided kaua ja säästavad raha.

Kapselgarderoob – ingl. capsule wardrobe; brändi kollektsioon või kodune garderoob, mis koosneb mõnest põhilisest/vajalikust (basic) riideesemest, mis ei lähe kunagi moest ning mida on võimalik sobitada lisaks paari hooajalise rõivaesemega.

Aeglane mood – ingl. k slow fashion; termin hõlmab mitut lähenemist riiete ostmisele või omamisele ja moele, nagu kiirmoest (ingl. k. fast fashion) (masstoodetud riietest) keeldumine, Fair Trade ja kohalikult valmistatud toodete ostmine, second hand või vintage riiete ostmine, eetiliselt või jätkusuutlikest kangastest valmistatud riiete eelistamine, kauakestvate ja kvaliteetsete riiete valimine, isetehtud (do it yourself) mood ning riiete ostmine harvemini, et moe tarbimise kiirust aeglustada.

Kiirmood – ingl. k fast fashion; termin kirjeldab modernsemaid äritänava moekäsitlusi. Kirjeldab trendide edastamise tempot võimalikult kiiresti moelavadelt äritänavate poodidesse. Muutuvate trendide kiirus tekitab vajaduse toota suurtes kogustes riideid kiirelt ja odavalt. Selle tagajärjeks on paratamatult riiete masstootmine ja raiskav suhtumine moe tarbimisse, kuna esemed heidetakse kõrvale nii pea, kui uued poodi tuuakse. Kiirmoetööstust on seostatud tehastega, kus töötajatel on halvad töötingimused, ning odavate ja ebajätkusuutlike kangaste kasutamisega, mis võivad kahjustada keskkonda. Rõivaste kvaliteet väheneb, kuna jaemüüjad konkureerivad madalate hindadega, et peavoolu tarbijaid ligi meelitada.

Jätkusuutlik mood/ökomood/eetiline mood – ingl. k sustainable fashion/eco fashion/ethical fashion; osa jätkusuutlikkuse ja jätkusuutliku disaini laienevast trendist. See tähendab protsessi, milles võetakse arvesse eetilist ja keskkondlikku mõju, et seeläbi vähendada toote loomise ja tootmisega kaasnevat võimalikku mõju planeedile ja teistele inimestele. Jätkusuutliku moe eesmärk on toetada keskkonnateadlikkust ja sotsiaalset vastutust ning toota riideid kangastest, mille allikad on jätkusuutlikud, mida toodetakse eetilise protsessi käigus ja mis tänu paremale kvaliteedile kestavad. Jätkusuutlikul lähenemisel võetakse arvesse rõivaeseme kogu tsüklit alates selle disainist kuni võimaliku kasutuseni ja eluiga, et seda saaks jätkusuutliku moe alla liigitada.

Teadlik tarbija – ingl. k conscious consumer; inimene, kes on teadlik mitte-jätkusuutlikult või mitte-eetiliselt valmistatud esemete ostmise negatiivsest mõjust. Antud põhjusel ostavad nad tooteid, mis vastavad jätkusuutlikkuse juhistele, ning ei panusta masstootmisse ega raiskavatesse ega kahjulikesse tootmisprotsessidesse.

Vastutustundlik tarbimine – ingl responsible consumption; Arusaam võrdsemast ja kestlikumast maailmast ning oma otsuste ja tegevuse tagajärgedest, olgu need üksikisiku, organisatsiooni või riigi tasandil, mis on jõukohane igaühele sõltumata sissetulekust.

Süsiniku jalajälg – ingl. k carbon footprint; inimese poolt otseselt või kaudselt oma tegevusega tekitatud kasvuhoonegaaside koguse näitaja. See hõlmab tootmisprotsesse, transporti, ostusid, mille tootmisel tekitati kasvuhoonegaase, ning toidu ja mugavuste/hüvede tarbimist. Iseloomustab inimtegevuse mõju keskkonnale, eriti kliimamuutustele. Vaata ka süsiniku jalajälje kalkulaatorit.

Ringmajandus – ingl. k circular economy; majandus, kus rõhk on mittebioloogiliste ressursside ja materjalide taaskasutusel ja korduskasutusel ning toodete parandamisel ja kokku kogumisel nende olelusringi lõpus, mis materjalide eraldamise teel võimaldab neid kasutada uute toodete valmistamiseks.

Jäätmevaba – ingl. k zero waste; Selle põhimõtte järgimine, et elada (ka toota) võimalikult jäätmevabalt ning lisaks ühe asja tootmise jäägid kasutada ära järgmises protsessis.

Taaskasutus (uuskasutus) -ingl reuse; pruugitud materjalide ja esemete korduvkasutusse suunamine. Rõivaste, kanga ja furnituuri kasutamine uue loomiseks.

Ringväärindamine – ingl. k upcycling; üks ümbertöötlemise vorm, ent ringväärindamine hõlmab tarbetu või jääkmaterjali taaskasutamist ning sellele kvaliteetsema ja parema keskkondliku väärtusega otstarbe loomist. Näiteks plastikjäätmete kasutamine kanga tootmiseks. On võimalik oluliselt vähendada kaasaegse rõivatööstuse keskkonnamõjusid.

Down cycling – Materjali ümbertöötlemine millegiks, mis on madalama kvaliteediga. Enamus ümbertöödeldud materjalid kaotavad ümbertöötlemise protsessi käigus need omadused, mis olid neile enne omistatud. Seetõttu on ümbertöödeldud produkt halvemate omadustega.

Väiketootmine  ingl. k small scale production; – igas tootesarjas valmistatud riiete koguse vähendamisega saab jaemüüja tagada, et toodetud riideid kantakse ega visata minema ega raisata. Väiketootmise eesmärk on täita nõudlust ning mitte raisata ressursse masstootmisele. Samuti garanteeritakse nii, et riided on kandja jaoks unikaalsemad ning teiste inimeste seljas neid ei nähta nii sageli.

Tarneahel – ingl. k supply chain.  ehk logistiline ahel, logistiline kett või tarnekett on protsesside, inimeste, tegevuste, info ja ressursside süsteem, mida on vaja mingi toote või teenuse jõudmiseks tootjast tarbijani. Tarneahel näitab, millistest etappidest koosneb lõpptoote kujunemine.

(Tarneahela) läbipaistvus – ingl. k transparency; termin viitab sellele, et ettevõtted teavad, kes nende riideid valmistab, kus ja mis tingimustes need valmistatakse ning see informatsioon on avalik.

Elatusmiinimum  ingl. k living wage; tähendab tasu, mille tööline teenib tavapärase töönädalaga ja millest piisab nende enda ja oma perekonna põhivajaduste, sealhulgas toidu, majutuse, riiete, hariduse ja tervishoiu, katmiseks.

Miinimumtasu – ingl. k minimum wage; valitsuse poolt määratud madalaim töötasumäär, mida ettevõtted peavad seaduslikult töötajatele maksma. Arenguriikides on selleks sageli ÜRO määratud vaesustase, mis on 1,90 USA dollarit päevas.

Naiste mõjuvõimu suurendamine/suurenemineingl. k women’s empowerment. Protsess, mille läbi suurendatakse naiste võimalusi nende enda vajadustest lähtudes. Sooline võrdõiguslikkus.

Sweatshop – ingl. k  termin, mis tähistab halbade, sotsiaalselt mitteaktsepteeritavate tingimustega töökohta. Töö on raske, alatasustatud, tervistkahjustav või eluohtlik. Töötunnid on pikad ja palk väike, olenemata riiklikult seatud normidest miinimumpalgale ja ületundide tasustamisele. Sageli esineb ka ebaseaduslikku lapstööjõu kasutamist. Sweatshopid on levinud 18 riigis, sh Bangladeshis, Costa Rical, El Salvadori Vabariigis, Hiinas, Dominikaani Vabariigis, Indias, Vietnamis, Honduurasel, Indonesiaas, Armeenias, Brasiilias, Haitil, Taiwanis, Elevandiluurannikul, Nicaraguas, Mehhikos ja Ameerika Ühendriikides.

Lapstööjõu kasutamine – ingl child labor; Teatud vanusepiirist nooremad lapsed peavad tegema neile sobimatut tööd, mis segab kooliskäimist, õppimist ja puhkust, takistab lapse füüsilist, moraalset, emotsionaalset ja psühholoogilist arengut ning võimaldab tootjatel hoida hinnad madalad. Lapsed ei saa või ei tohi töötamise pärast käia koolis, mängida ega olla lapsed. Lapstööjõu kasutamine on kuritegu ja sel moel toodetud kaupade ostmine on vale vaatamata sellele, et see võib olla kultuuriliselt või vajaduspõhiselt argumenteeritud.

Materjalid:

Sünteetiline kangas – on saadud nafta, kivisöe, maagaasi jne töötlemisel. Sünteetilised kiud on polüamiid(nailon), polüester, polüakrüül.  

Orgaaniline kangas – tehtud materjalist, mis on kasvatatud orgaanilise põllumajanduse standardite järgi. Need ei sisalda kahjulikke ja mürgiseid kemikaale, on kasvatatud kasutamata kahjulikke pestitsiide ja geneetiliselt muundatud organisme, tehastes on kõrgemal tasemel töötingimused, kus muuhulgas hoitakse silma peal ka tööloomade heaolul. Orgaaniline puuvill, orgaaniline vill, orgaaniline siid, orgaaniline linane.

Orgaanilise puuvilla all mõistetakse üldiselt puuvilla, mida kasvatatakse keemiliste pestitsiidide ja väetisteta, geneetiliselt muundamata taimedest subtroopilistes piirkondades nagu India, Türgi, Hiina, USA. Orgaanilise puuvilla tootmine edendab ja tugevdab bioloogilist mitmekesisust, säästab nii maapinda kui seda kasvatavate farmerite tervist.

Linasest riideid imevad hästi vedelikke ja kuivavad kiirelt ning tunduvad ka kuuma ilmaga naha vastu jahedad. Kangas muutub pesemise ja töötlemisega aina pehmemaks, seejuures oma vastupidavust kaotamata. Linast kangast valmistati juba vähemalt 4000 eKr.

Džuut on ääretult mitmekülgne materjal, mis võib sarnaneda nii siidile, villale kui puuvillale. Džuut on üks kättesaadavamaid kiude, mis jääb kasutusvõimalustelt alla vaid puuvillale. Ta ei vaja kasvamiseks keemilist väetamist ega kastmist. Soodsate tootmistingimuste tõttu on džuudi populaarsus viimase kümnendi jooksul oluliselt suurenenud, eelkõige õiglase kaubanduse toodete seas. Lisaks on 100% džuudist tooted biolagunevad.

Bambuskangas on pehme, hingav, vastupidav, antibakteriaalne ja reguleerib kehatemperatuuri – suvel jahutab, talvel annab sooja. Bambus ei vaja kasvamiseks ühtegi pestitsiidi ega väetist ning toodab 35% rohkem hapnikku kui teised puuliigid. Bambuse töötlemiseks on kaks viisi: mehaaniline ja keemiline. Töömahuka mehaanilise protsessi tulemuseks on pehme, linase sarnane kangas. Võrdlemisi palju erinevaid aineid nõudva keemilise protsessi käigus saadavat materjali nimetatakse ‘bambusest viskoosiks’, mida enam väga looduslikuks paraku nimetada ei saa.

PIÑATEX on uudne materjal mida valmistatakse ananassi lehtedest. Ananasse ei kasvatata spetsiifiliselt materjali saamiseks, vaid kasutatakse ainult söögiks kasvatatavate taimede lehti. Tootmine toimub koostöös vaid nende kohalike talunikega, kes järgivad inim- ja tööõigustest kinnipidamist. Sedasi aidatakse kaasa jäätmete käitlemisele ja panustatakse kogukondadesse protsendiga igast ostetud materjalimeetrist. Ananassi lehtedest kangas on välimuselt naha sarnane, hingav ja anti-allergiline.

Modaal – ingl. k modal; keemiline ehk tehiskiud; sarnane viskoosile, kuid parendatud omadustega. Suure tugevusega niiskes olekus, esemetel on hea vormikindlus. Modaalkiud on oma omadustelt sarnane puuvillale ja on olnud kasutusel ka polünooskiu nimetuse all. Modaalkiu omadused ja hooldus on sarnane viskooskiule. Kasutatakse staapelkiuna voodipesu, särkide, pluuside ja vaba aja rõiva valmistamisel.

Lenzing Modal®  Lenzing brändi poolt väljatöötatud modaalkiud, mis on naha vastas pehme ning erakordselt ökoloogiline. Kiud on  toodetud kasutades Edelweissi tehnoloogiat. Saadud pöögipuust.

Lyocell (eesti k sama) on tselluloosist toodetav kiud, mida saadakse derivaate moodustamata orgaanilistes lahustites lahustatud tselluloosi ketrusprotsessil

Tencel® on Lenzing AG patenteeritud brändinimi tselluloosist valmistatud kiule, mida üldiselt nimetatakse ka lyocell. Ta on olemuselt bambuse ja viskoosi (rayon) sarnane, aga tootmises oluliselt jätksuutlikum. Tenceli tarneahel on läbipaistev, seda tehakse geneetilise muundamise ja pestitsiidide vabades farmides (mitte ürgmetsades) kasvatatud eukalüptist. Kiu tootmiseks kasutatakse vaid mittemürgiseid kemikaale ja protsess võimaldab aineid kasutada ‘kinnise ringina’, mis tähendab, et tootmisprotsessis kasutatav lahusti on 99,5% ulatuses taaskasutatav. See tootmisprotsess on võitnud „Euroopa keskkonna auhinna” ja omab Oeko Tex 100 sertifikaati. Valmiskangas on pehme, väga vastupidav, niiskust imav, vähekortsuv ja hästi langev. 

Refibra™ – Uusim TENCEL® kiud, mis on tehtud massist, mis sisaldab puuvillajääke. Saadud sama tootmisprotsessi läbi nagu lyocell.

Elastaan – ingl. k elastane, spandex; elastne kunstkiud, mida kasutatakse trikookangastes (ujumisriietes, retuusides, aluspesus, sokkides). Sageli kasutatakse väikese koostisosana kostüümikangastes, et parandada kangaste kvaliteeti, juba 1% elastaani muudab toote elastsemaks.

Lycra – (eesti k kasutusel ka lükra) märkimisväärse elastsusega sünteetiline kiud, mis on tugevam ja vastupidavam kui looduslik kumm. See on polüesterpolüuretaani kopolümeer, mille 1958. aastal leiutas keemik Joseph Shivers. Põhja-Ameerikas tuntakse seda nimega spandex, Euroopas kui elastaan ja osa riikides Lycra, mis omakorda tähistab ka kaubamärki. Tänu venivusele ja tugevusele kasutatakse lükrat hulga riietes, eriti kehaligi hoidvates riietes. Lükrast toodete eeliseks on võime taastada esialgne kuju pärast venimist ning tavalistest kangastest kiirem kuivamine.

Polüpropüleen – ingl. k Polypropylen; on maailmas toodangult teine plast polüetüleeni järel, kuid tema osakaal kasvab kõige kiiremini. PP-l on hea hinna ja omaduste suhe ning see on vastupidav õlile ja rasvale. Polüpropüleenist valmistatakse pudeleid, mahuteid, leiva ja saia pakkekilesid, ämbreid, kausse, topse jne. Näiteks enamik margariinikarpe on valmistatud polüpropüleenist. Viimasel ajal kasutatakse kondiitritoodete pakendamisel tsellulooskile asemel polüetüleenist kilet. 

Kork – Saadud korgitamme koorest, mis peale eemaldamist sorteeritakse ning jäetakse 6 kuuks kuivama ja stabiliseeruma, seejärel korki keedetakse, millega eemaldatakse tugevam pindmine kiht, et materjal jääks pehme ja elastne. Kork on vastupidav, keskkonnasõbralik, kergelt puhastatav ja vastupidav, veekindel ning mustust, tolmu eemaltõukav.

Sertifikaadid:

Paljudel Slow toodetel on erinevad rahvusvahelised sertifikaadid, mis tagavad teadmise, et need on valmistatud keskkonda ja inimesi säästes. Olulisemad ja enam esindatud neist on:

Sertifikaadid

gots-logo1The Global Organic Textile Standard ehk GOTS on maailma juhtiv orgaanilise tekstiili töötlemise standard, mis hõlmab kontrollis nii ökoloogilisi kui sotsiaalseid kriteeriume kogu tekstiili tarneahelas. GOTS on erinevate kasutusel olnud sertifikaatide ühtlustamise tulemus, mille töötas välja Globaalse Tekstiili Standardi töörühm ja sellele on õla alla pannud Organic Trade Association, Soil Association, International Association Natural Textile Industry (IVN) ja Japan Organic Cotton Association (JOCA). GOTS eesmärk on võimaldada orgaaniliste tekstiiltoodete tootjatel eksportida oma orgaanilisi kangaid ja rõivaid, kasutades ühte, rahvusvaheliselt aktsepteeritud sümbolit.

bci-logoBCI ehk Better Cotton Initiative (tõlgituna parema puuvilla initsiatiiv) eesmärk on muuta puuvilla tootmist paremaks seda kasvatavatele farmerite, keskkonna ja kogu sektori arengu jaoks. Kui enamus sertifikaate on väga kõrgete nõuetega ja väikefarmeritel pea võimatu saavutada ning võimaldavad nende omandajatel müüa toodangut nišiturul, siis BCI eesmärk on väikefarmerite abistamine ja koolitamine, võimaldamaks neil oma tootmist orgaanilisemaks muuta ning seeläbi oma elukvaliteeti parandada. Nõuded on leebemad eesmärgiga orgaanilist puuvilla viia massidesse.

fairtrade-logo

Fairtrade ehk õiglase kaubanduse märk on eetilisusel põhinev, peamiselt sotsiaalsete aspektidega tegelev rahvusvaheline kokkulepe, mis seisab arengumaade väiketootjate huvide eest. See tagab arenguriikide talunike ja tootjate majandusliku elujõulisuse läbi õiglase tasu; keskkonnasõbraliku ja säästliku tootmise; sotsiaalse vastutuse (sh lapsi ekspluateeriva töö ja orjatöö keeld) töötajate inim- ja tööõigustest kinnipidamine, paremad töötingimused. Fairtrade kontrolli ja sertifitseerimist viiakse läbi sõltumatu, kasumit taotleva FLO-CERT poolt, mis loodi Fairtrade International poolt 2004. aastal. FLO-CERT tõendab, et nii tootjad kui kaupmehed on täitnud õiglase kaubanduse standardid ning tootjad on kasumi investeerinud Fairtrade sotsiaalsetesse programmidesse.

soil_association_logoSoil Association sümbolit kandvad tooted on valmistatud orgaanilistest kiududest ning vastavad rangetele keskkonna ja ühiskonna kriteeriumitele, mille täitmist jälgib sõltumatu kolmas osapool terves tarneahelas. Saamaks kõrgeimat orgaanilist standardit, peab tooraine sisaldama vähemalt 95% sertifitseeritud orgaanilist kiudu, välja arvatud tarvikud nagu nööbid ja lukud. Eeldusel, et nad ei sisalda mürgiseid ega keelatud aineid, võib ülejäänud 5% kiust olla mitte-orgaaniline või sünteetiline, juhul kui piisavalt orgaanilise kiu kättesaadavus on piiratud. Keelatud on GMOd ja GM puuvill ning kõik sertifitseeritd ettevõtted peavad järgima ÜRO inimõiguste konventsiooni ja Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni põhistandardeid.

fair-wear

Fair Wear Foundation ehk FWF on Euroopas baseeruv algatus, mis püüab parandada töökoha tingimusi rõiva- ja tekstiilitööstuses. See on reguleeritud ametiühingute, valitsusväliste organisatsioonide ja äriühingute poolt ning tagab, et liikmeettevõtted rakendavad FWF ‘Code of Labour Practices’ nende tarneahelas, olles peamiselt aktiivne Hiinas, Indias, Bangladeshis ja Türgis. Et kindlustada sõltumatut kontrolli on FWF juhtimisstruktuur kolmepoolne. Nende juhtorgan on juhatus, kuhu lisaks sõltumatule eesistujale kuuluvad esindajad rõivatarnijate ühingust, rõivaste jaemüüjate ühingust, ametiühingutest ja mittetulundusühingutest – kõigil on võrdne hääleõigus.

Oeko-Tex® Standard 100 logo

Oeko-Tex 100 tagab läbi testide, et tooted on kasutajale ohutud ehk nahasõbraliku PH-tasemega, ei sisalda kahjulikke aineid, kasutatud värvained ei sisalda mürkaineid ning nende tootmistehnoloogia säästab vett ja energiat.

Oeko-Tex STeP– tagab, et tekstiilid on toodetud keskkonnale sõbralikes tingimustes.

Oeko-Tex Made in Green – Selle märgistusega tekstiilid on toodetud keskkonnasõbralikult. See ühendab endas Oeko-Tex100 ja OekoTex STeP sertifikaate.

 

Lisaks

vegan-symbol_32

Kõik Slow tooted on 100% Vegan. See tähendab et materjalide hulgas ei leidu karusnahka, nahka, villa, siidi ega muid vähemtuntud loomseid kiude (nt piimaproteiin). Sama kehtib ka kosmeetikatoodete ja šokolaadide kohta.

100% ühest kiust koosnevad rõivad on ümbertöödeldavad ja seni ainsad, mille jaoks eksisteerib laialdasemalt kättesaadav vajalik tehnoloogia!

*Paraku ei ole maailmas aga veel tehnoloogiat, mis võimaldaks segumaterjalidest võrdväärse kvaliteediga uut kiudu luua.