SLOW x LOOMUS – loomasõbraliku maailma suunas

Slow mõttemaailma jagajatele ei ole uudiseks, et karusnaha tootmine on julm, keskkonnale kahjulik, potentsiaalne järgmise pandeemia sünnipaik ja, olgem ausad, lihtsalt mõttetu. Mis selle taga aga täpsemalt peitub ja kuidas Eestis loomade eestkoste organisatsiooni Loomus poolt eestveetud “Karusnahavaba Ettevõtja” (“Fur Free Retailer”) programm aitab loomasõbralikuma tuleviku suunas liikuda, kirjutab meile Loomuse kommunikatsioonijuht ja juhatuse liige Annaliisa Post.
_____

Karusloomafarmidest ja Loomusest

Miks Loomus karusloomafarmide vastu võitleb ja kutsub ettevõtteid üles karusnahka mitte kasutama? Karusloomafarmides pole loomadel neile loomuomaseid tingimusi, vaid nad peavad kogu oma elu veetma väikeses puuris. Loomade ülearetamise ja kehvade elutingimuste tõttu on karusloomade seas levinud stress, haigused, haavad, füüsilised probleemid ja ka kannibalism. Lisaks loovad karusloomafarmid soodsa pinnase haiguste levikuks.

Aastate jooksul on aktivistid avaldanud ohtralt videokaadreid ja pilte karusloomafarmide julmast olukorrast. Kuigi võib tekkida mõte, et tegu on vaid eranditega, siis materjalide rohkus näitab, et õõvastavad tingimused ja loomade halb tervis on laialt levinud. Lisaks levib kogu maailma raputanud koroonaviirus ka mingifarmides, mistõttu on tulnud tappa miljoneid loomi ning mitmed riigid on ajutiselt keelustanud minkide aretamise. Loodetavasti aitab ajutine keeld neis riikides jõuda täieliku karusloomafarmide keelustamiseni.

Karusloomafarmide keelustamise eelnõu läbis sügisel Riigikogus esimese lugemise ning Eesti pole veel kunagi varem olnud karusloomafarmide keelustamisele nii lähedal kui praegu. Vastav eelnõu jõuab peagi Riigikogus teisele lugemisele ning eelnõu algatanud Jevgeni Ossinovski on avaldanud lootust, et eelnõu võetakse vastu veel enne suve. Loomus teeb omalt poolt kõik, et see nii ka läheks ja julm karusnahatööstus jääks Eestis minevikku.

Karusnaha keskkonnamõju

Karusnaha pooldajad väidavad sageli, et karunahk on loodussõbralikum kui selle alternatiivid, kuid tegelikult pole karusnahk sootukski nii keskkonnasõbralik kui arvatakse. Nimelt mõjutavad karusloomakasvandused negatiivselt kohalikke metsi ja vesikondi. Ainuüksi Soomes eraldub karusnahatööstuse süül igal aastal keskkonda 430 tonni lämmastikku ja 45 tonni fosforit loomade väljaheidetest.

“Ühe minginaha süsinikujalajälg on peaaegu võrdne keskmise Soome tarbija ühe päeva jalajäljega ja rebasenaha jalajälg on võrdne umbes kolme päeva omaga. Karusnaha alternatiivide jalajäljed on palju väiksemad, parimal juhul kõigest viiendik mingikasuka jalajäljest,“ seisab Euroopa Parlamendis esitletud aruandes “Mis on moe taga? Loomaheaolu ja Euroopa karusnahakaubandus”.

Parkimis- ja värvimisprotsessi käigus töödeldakse karusnahka erinevate kemikaalidega. Mürkainete raporti „Poison Report 2011“ raames otsis sõltumatu spetsialiseerunud labor mürkainete jääke 35 karusnahast kraest, kasukast, kapuutsist ja sallist seitsmest Euroopa riigist. Kõik testitud karusnahad sisaldasid ohtlikke kemikaale. Enamik karusnahku olid saastunud ohtlike kemikaalidega nagu formaaldehüüd, NPE, polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud (PAH) või klooritud parafiinid. Paljudel juhtudel ületati seaduslikke piiranguid ja tööstusstandardeid. Eriti ohtlikuks osutusid lasterõivad. Raportile järgnesid sarnased testimistulemused ohtlike kemikaalide puhul karusnahksetes lasteriietes Itaalias ja Taanis. Kõige sagedamini leiti karusnahksetest riietest kemikaale, mis on sisesekretsioonisüsteemi kahjustavad või vähkitekitava toimega.

KIRA ka karusnahavabalt supersoojad saapad.

“Karusnahavaba Ettevõtja”

Karusnahavaba moe eelistamiseks ei pea ootama keelu seaduseks vormumist. Selleks, et loomasõbralike ja teadlike moeotsuste langetamine oleks kergem, lõi rahvusvaheline karusnahavaba liit Fur Free Alliance 2006. aastal programmi “Fur Free Retailer”, mida Eestis esindab MTÜ Loomus ja millega on Eestis liitunud juba ligi 70 moeloojat ja kauplust.

Lisaks Slowle on teiste hulgas karusnahale ei öelnud veel sokipood Sokisahtel, Reet Aus, Tanel Veenre, Eesti suurim e-keskus Astri.ee ning mitmed teised ettevõtjad ja kauplused. Rahvusvahelistest firmadest on näiteks programmiga liitunud Adidas, Gucci, Versace ja Hugo Boss.

Programmi eesmärk on informeerida tarbijaid ettevõtete karusnahapoliitika kohta ja võimaldada selle läbi teha teadlikke ja eetilisi ostuvalikuid. Aina rohkem on neid, kes ei osta ise karusnahka ega soovi teha sisseoste poodides, kus seda müüakse.

Kuigi “Fur Free Retaileri” programmi fookus on moeettevõtetel, siis saavad liituda kõik ettevõtted, kes müüvad kasvõi mingil määral tekstiilist või kangast tooteid – supermarketid, mööblipoed, lemmikloomakauplused jne. Iga ettevõte, kes kinnitab liitudes, et ei müü edaspidi ühtegi karusnahast toodet, on suur väärtus omaette – mida rohkem on ettevõtteid ja moeloojaid, kes karusnahast tooteid ei paku, seda on kõvem on meie hääl ning sõnum jõuab rohkemate inimesteni.

Nüüd on Sinu kord …

Sina, hea lugeja, saad aga juba täna anda oma panuse, et Eesti oleks loomasõbralikum ja karusnahavaba. Ära soeta karusnahka ning pööra poodeldes tähelepanu ka detailidele – jopekraed, mütsitutid ja võtmehoidjad võivad olla tehtud karusnahast, mistõttu on oluline kontrollida, kas tegu on kunst- või päris karusnahaga. Lisaks toeta neid ettevõtteid, kes on juba loobunud karusnaha kasutamisest ja müümisest, ning jaga oma sõprade-tuttavatega informatsiooni karusloomafarmide telgitagustest.

Slow e-poes on müügil ainult loomasõbralikud tooted ja nüüd on võimalik toetada ka Loomuse tegevust, et nad saaksid tegutseda loomasõbralikuma maailma nimel. Nimelt on nüüdsest Slow poes lisandunud kinkekaartide ja annetuste kategooria, kus on võimalik on valida 1, 5, 10, 25 või 50 euro suurune annetus Loomusele. Kui lisad ostukorvi annetuse, teeb Slow Loomusele kuu lõpus ülekande.