Tuli põleb, kedagi pole kodus

Istusin ühe eramaja alumisel korruse elutoa diivanil ja mõtlesin jätkusuutlikkuse üle. Oma toonase suhte jätkusuutlikkuse üle. Suhtekaemuse ajendiks oli minu vastas olev lukustatud uks, mille taga ei olnud kedagi, kuid mille alt kiirgav valguskuma viitas, et keegi, kes seal viimati toimetas oli enne võtme keeramist tule põlema jätnud. Kes täpselt, ei olnud enam tähtis. Oluline polnud ka enam see, et valgusti pidi seal nüüd võtmeomaniku puhkusereisilt naasmiseni põlema vähemalt nädal jutti. Minu tujurikkujaks oli noormehe arvamus, et olukord ei vääri tähelepanu, muutmist. See oli tema perekonnas tavaline, norm. Mina ja tema tulime niisiis väga erinevatest lastetubadest. Ja tema oma häiris mind liiga palju. Tõenäoliselt jättis ta seal kogu aeg tule põlema. Või siis magas ka öölambi valgel. Memmekas.

Seda enam on mul hea meel nende inimeste, paaride, majapidamiste, ettevõtete ja institutsioonide üle, kes täna, 25. märtsil kella 20:30 kuni 21:30 ebavajalike seadmete väljalülitamisega väikest vabatahtlikku videvikutundi peavad. Maailma Looduse Fondi eestkostel toimub ülemaailmne aktsioon Earth Hour. Seda tunniajast aktsiooni, järjekorras kümnendat, ei peeta ühe tunnise energiatarbimise ja CO2 vähendamise eesmärgil. See ei demoniseeri Edisoni ja tehnoloogiat ega romantiseeri pimedaid aegu. Mis see on?

Earth Hour on sümboolne ettevõtmine, mille eesmärk on Sulle teadvustada ülemaailmset kliimamuutust ning julgustada inimesi, ettevõtteid, linnu ja riike vähendama oma süsiniku jalajälge ning otsima keskkonnaprobleemidele toimivaid lahendusi. Ka peale tunniajast pimedust.

Miks see eestlasi kõnetama peaks?

Sest Eesti elanikuna panustad Sa rohkem kliima soojenemisse, kui üks Euroopa riikide elanik keskmiselt. Maailmapanga statistika kohaselt oleme Euroopas kasvuhoonegaaside emiteerijana elaniku kohta Poola järel teisel kohal ja maailmas 20. kohal, tootes 14 tonni CO2-e ühe inimese kohta aastas. Võrdluseks – lätlasel on see 3,8 tonni. Millest see erinevus tuleb? Kui lõunanaaber saab oma elektri 81% ulatuses hüdroenergiast, siis eestlane on elektritootmisel truu süsinikumahukale põlevkivile.

Võrdlemisi suure süsinikujalajälje kõrval on meie teadlikkus kliimamuutustest samal ajal üks Euroopa madalamaid ja skeptilisemaid. Kliimamuutust peab maailmaprobleemiks vaid veerand Eesti elanikest, kõige tõsisema maailmaprobleemina näeb kliimamuutust iga kümnes Eesti elanik. Mida väiksem on teadlikkus, seda väiksem on toimetulek muutuva kliima tingimustes ja tagajärgedega kohanemine. Meie ükskõiksus ja elustiil teeb meid lähiaastakümnetel haavatavamaks. Iseäranis neid, kes on nõrgemad – lapsed, vanurid, majanduslikult vähemkindlustatud ja rannikuäärsete elanikud.

Tallinn põleb? Ei, Tallinn upub. Stsenaariumis, kus kõik arktiline jää sulab.
Allikas: Nat Geo

Mida Sa valutumaks kohanemiseks täna teha saaksid?

Heitmete vähendamiseks võib erinevaid meetmeid rakendada muudes sektorites, kuid reaalse vähendamise võti on riiklik ümberlülitumine taastuvatele loodusvaradele, investeeringud süsihappegaasi kinnipüüdmisesse või tuumaenergiasse. Riik see olen mina, eks? Arvestades et Eesti elektritarbimisest umbes neljandiku moodustav kodudes tarbitav elekter, tasub selle nimel ühiselt tegutseda küll. Tavatarbijana saad otsuseid kõige lihtsamini mõjutada rahakotiga rohelisse energiasse investeerides ehk otsustades elektrilepingu valides päritolutunnusega paketi kasuks. Hetkel on kõige keskkonnasõbralikum EKOenergia märgisega elekter, mille osa tuludest läheb taastuvenergia projektide toetuseks. Rohelise elektripaketi valimisest loe lisaks Kliimamuutuste veebist.

Eelmisele lisaks toob Kliimamuutused.ee lehekülg ära järgmised soovitused:

– Pese pesu jahedama veega.
– Elektroonikaseadmete ooterežiimi asemel lülita need välja.
– Kasuta lülitiga pikendusjuhet.
– Kasuta energiasäästlikke elektroonikaseadmeid.
– Talvel küta mõistlikult – toas ei pea olema plätude ja t-särgiga.
– Kasuta vett säästlikult, eriti sooja vett.
– Osta veebist – poest ostmisega võrreldes vähendad energiakasutust ja süsinikuemissioone.
– Osta võimalusel kohalikku toodangut, nii säästad transpordiks kasutatavaid fossiilkütuseid.

Ja minu südamelähedane:
Toast lahkudes kustuta tuli.

Selle lihtsa harjumuse juurutamisega võid pidulikult algust teha täna kell 20:30. Siit alates treeni see endale käe sisse. Näe, isegi kliimamuutuste eitamise maskott härra Trump skandeerib tulede väljalülitamise nimel 😉 …