Tere Tallinn!

Nonii Tallinn, me jõudsime kohale. See ei olnud lihtne. Ja siis oli Intsikurmu ja Valteri sünnipäev. Koristada oli vaja ja kleepse kleepida. Ilgelt palju rahvast oli ja kaupa oli vaja juurde tellida. Ja fotokat ei ole … Ühesõnaga, loll on see, kes vabandust ei leia, et blogipostitusega nii kaua on aega läinud. Aga nüüd.

Nüüd on lõpuks aeg selleks enamjaolt seosusetuks jutuks, millega me siin blogis seda isiklikku puudutust lisame 😉

Adjöö, Aparaaditehas!

Peale 72 nädalat jõudis juulis lõpule Slow eksistents Aparaaditehases. Küsimusele “Miks” pidin ma viimastel nädalatel vastama nii palju, et iseenda sõnad ajasid vaikselt juba iiveldama. Kuid miks siis Slow Tartust lahkus? Noh, miks poed uksed kinni panevad? Tegelt tead ju vastust. Kas pood on laiemas mõttes ebaõnnestunud ja selle pidamine ei tasu ennast ära või ei tasu ta selles konkreetses kohas ära.

Nüüd, peale kahte nädalat Telliskivis ja meie üldiseid kogemusi veebipoega, saame öelda, et armas Tartu, kui väga me ka ei tahtnud teha midagi toredat just seal, sest Tallinnas toredat ju küllalt, siis no ei tasunud ennast ära.

Eks detailsemalt võime neid põjuseid lahata pikalt, kuid mis siin ikka surkida nüüdseks juba minevikus. Slow sõitis Tallinna poole naeratusega näol ja mina olen viimased nädalad maganud paremini, kui päris mitu eelnevat kuud. Ja korrates ennast veelkord ja loodetavasti enam mitte liiga tihti, siis ükskõik kuidas on lood meie füüsilise asukohaga, siis veebipood jääb ju alles.

Tere Telliskivi!

Ma tunnen, et ma olen oma elus tassinud rohkem asju, kui keskmisele inimesele on mõistlik. Mööbliosakonnas õppides mööblit, poodi pidades kaubakaste, mannekeene ja poemööblit. Pakkinud, inventeerinud, tassinud. Tassinud, lahti pakkinud, paigutanud. Iga kord on “viimane kord”.

Aga siin me oleme, peale tassimist. Kõik välja pakitud, pool maha müüdud, uus kaup tellitud, eksinud kulleritelt pakke vastu võetud ning jälle tassitud, lahti pakitud ja paigutatud. Märkamatult on möödunud juba pool kuud Tallinnas. “Miks te kinni panete?” on asendunud lootusrikaste sooviavaldustega meie pikemaks püsimiseks Telliskivis.

Hästi, saite oma tahmise, jääme siis veel pooleks septembriks ka Tallinna!

Okey, ma tean, et see pole just suurem asi kauaks jäämine, aga no siiski 50% lisaaega ja rohkem uut kaupa, eelkõige Dedicated’i sügiskollektsioon, mis on jube lahe. Sneak peak:

Ja edasi?

Nagu öeldud, jääb veebipood. Ära rohkem küsi. Ma ei tea.

Improvisatsioon, siin-seal mõni pop up. Taimetoidumess äkki, võibolla mõni jõuluüritus, ehk mingi hetk tekib Tartu igatsus ja näitame seal ennast jälle kuskil. Või lähen hoopis palmi alla elama. Näis.

Ehk siis, kui tahad veel oma annuse Slowd kätte saada, tule meile Telliskivi Loomelinnakusse külla. Aja juttu, tee häid ettepanekuid, mida me võiks veel toredat teha. Ära lihtsalt vastuseid looda saada, onju 😉