Teadliku ja stressivaba jõuluaja suunas

Pean kohe alustuseks ära ütlema, ma ei ole suurem asi jõulude fänn. Täpsemalt öeldes on jõulude mõte rahulikust ajast, mida veeta perekonnaga, küpsetada piparkooke ja mõnusalt glögi juua, suurepärane, sinna juurde kuulub aga liialt palju mind häirivat. Täpsemalt võiks ma välja tuua kolm põhjust, miks ma ei ole jõuludega 100% sõbraks saanud – religioon, stress ja keskkonnasaaste.

Olles nüüd Slow loomisega pühendunud teadlikkuse tõstmise teemale, on suurepärane võimalus nendest kolmest punktist lähtuvalt lauale laduda kõik mu jõulu teemalised murekohad ning loodetavasti ka mõned kasulikud nipid kokku koondada, kuidas pühade aeg kõige keskkonnasõbralikumalt üle elada.

Teatavasti on Eesti erinevate statistikate järgi üks vähim religioosseid riike maailmas. Top kolmest me enamasti välja ei jää üheski statistikas. Kuskil esiviisiku paadis on meiega tavaliselt Rootsi, Taani, Jaapan ja Hiina (erinevused seisnevad muidugi ka selles, kas küsitud on usu rolli elus või ennast ateistina defineerimist). Seetõttu tekib ikka ja jälle mul jõulude ajal küsimus, mida me siis täpsemalt tähistame? Kas sellel on meie jaoks muu tähendus kui vaid vabad päevad, ülesöömine ja kingitused? Ma isiklikult väidan ennast võrdlemisi usuvaba (või pigem loodususku) olema, kuid samas austan teiste uskumusi küllaldaselt, et mulle tundub veider tähistada püha, mis on siiski nii tihedalt religiooniga seotud. Saan muidugi aru, et meie ajastul on tegemist pigem traditsiooniga. Kuid jah, mõtteainet on siiski igaks aastaks.

Olgu sellel tähendus siis või mitte, aga jõulud on igal juhul stress. Kinkide otsimine, kes-kuna-kelle pere juurde minek, toidu vaaritamine ja mingi müstline vajadus vastata ise seatud normidele, täita teatud nõudeid – mis peab olema jõulumenüüs, kuna avatakse kingitused, kuna on küllalt kaua viisakalt laua ümber istutud jne. Erinevad toitumisalased eelistused ei tee asja lihtsamaks. Lisastress on muidugi veel teenindava valdkonna töötajatel – viimase hetke kingiotsijate nõustamine, jõululaudade katmine jmt.

Meie isiklikest jõulumuredest aga hoopis hullem on massiline tarbimine, mis ilmselt ei ole kellelegi midagi uut – maha võetud kuusepuud, ülesöömine ja toidujäägid, elektrikulu jõuluvalgustitest, kingipaberid jne. Sellest kõigest aga siis täpsemalt punktide haaval.


Jõulupuu

Mulle on alati haiget teinud noorte puude mahalõikamine. See ja kodus kunagi ammu säraküünlast põlema läinud kuusk, on põhjus miks enamus oma lapsepõlvest mäletan kuskil 50cm kõrget kunstkuuske, mille alla suure armastuse ning hoolega valge kanga, veidi sädelust, üllatusmunadest saadud päkapikud jm jõuluteemalise ladusin.

Noored puud on tublid CO2 kogujad ja vanade puude maha võtmine jällegi vabastab aastatega salvestatud CO2 õhku. Tundub, et mis see üks kuusk ikka terve vihmametsa kõrval on, aga kujutle, kui palju kuuski tuuakse tuppa, kaubamajadesse, linnaplatsidele ja mujale üle terve maailma.

Miks mitte see aasta läheneda jõulukuusele loominguliselt? Ehtida näiteks maja ees olev puu, toas kaunistada mõni toalill, laduda kuusk olemasolevatest puidujuppidest või raamatutest, luua jõuluvalgustitest seinale kaunistus (ei võta lisaboonusena ka põrandaruumi väikeses kodus) … Võimalusi on lõputult ja kõikvõimas Pinterest on alati abiks. Jõulukuuse lõhna saab täitsa edukalt tuppa ka mõnede oksadega. Lisaks on pärast nendest vabanemine palju kergem ja ei too endaga kaasa terve kodu kuuseokastega täitmist. Kui suurus pole esmatähtis siis on võimalus ka veel soetada väike potis kuuseke, mille pärast maakodus maha istutada.

Küünlad

Vanuse ja teadlikkuse kasvuga on lisandunud trots ka tee- ja kalmuküünalde ümbriste vastu. Jõulude ajal tarbitakse neid meeletutes kogustes. Nõustun täiesti sellega, et pimedal talvisel ajal on küünlad asendamatud. Paraku enim levinud metallümbrisega teeküünlad ei põle eriti kaua ja tekitavad mõttetult prügi. Vali pigem tavalisi ümbriseta variante. Pikk elegantne küünal vanaaegsel alusel näeb stiilne välja ja põleb oluliselt kauem.

Ma arvan, et tulevad jõulud on ideaalne aeg, kus võiks kalmistule viia laterna mille sisse panna ümbriseta küünlaid. Plastmassümbristega küünlaid jõuab jõulude ajal kalmistutele tuhandete kaupa ja paraku neid ka ümber ei töödelda. Mälestame oma kadunuid see aasta endile ja tulevastele generatsioonidele prügi tekitamata! Kusjuures laterna sees täiesti ära põlenud ümbrisevaba küünal vähendab ka prügikasti otsimise stressi kalmistul.

Probleemid tekivad aga lisaks ka küünalde koostisosad, mis on tihti (veganitele mitte sobivalt) mesilasvahast või palmirasvast. Sünteetiline alternatiiv ehk nafta kõrvalproduktidest parafiin ei ole ka just parem lahendus. Põlemise käigus vabanevad kemikaalid, mis on samaväärsed diiselauto heitgaasidega. Vt lisaks siit.

Lühidalt öeldes – vali siseruumi nt klaasümbrises sojavahast küünlad, mida saad hiljem muul otstarbel kasutada või ehk hoopis ise uue küünla sisse teha (küünla tegemise komplekt on ka suurepärane kingitus isetegemist armastavale sõbrale). Välitingimustesse vali igal võimalusel küünal, mis ei tekita lisaprügi.

Jõulutuled

Lisaks küünaldele annavad jõuluajale oma võlu muidugi jõuluvalgustite ketid ja muud temaatilised valgused. Muidugi nõustume ka meie, et veidi lisavalgust sombusel talvel ei tee paha. Kui need aga novembrist jaanuarini lakkamatult põlema peavad, siis pööra ostes tähelepanu kindlasti energiakulu klassile. Lisaks tasub vaadata, kui lihtne või keeruline on läbipõlenud lampide asendamine, et peale ühte hooaega ei peaks tervet ketti minema viskama. Lisaks ära unusta valgusteid päevasel ajal välja lülitada.

Kingitused

Kõigile meeldib saada kingitusi. Ma usun aga, et kui võtta ära kogu see kingituste otsimise stress, siis tegelikult meeldib kõigile nende tegemine veel enam. Aga äkki teeks see aasta pere- ja sõprusringkonnaga hoopis kokkuleppe mitte päevi ja nädalaid stressata õiget kingitust otsides, vaid hoopis säästa see aeg selleks, et nende armsate inimestega kvaliteetaega veeta? Leppige varakult kokku näiteks õhtusöök, kuhu igaüks midagi toredat (isetehtud) kaasa võtab, küpsetage koos piparkooke ja kindlasti tuleb ära vaadata A Charlie Brown Christmas.

Kui aga kuidagi ilma kinkideta ei saa, siis miks mitte teha kingi saaja nimel annetus heategevusele, mis temale südamelähedane. Ema armastab loomi – anneta varjupaigale raha või viige hoopis koos loomadele süüa ja muud varujupaigale vajalikku. Sõber on vegan – ta rõõmustab kindlasti Loomusele või PETA-le tehtud annetuse üle. Abi vajavad alati ka sotsiaalasutused, puudust kannatavad perekonnad, pagulasabi jmt. Veel toetust vajavate asutuste kohta leiad infot help.ee lehel.

Kui ei oska valida annetuse kohta ja kingikott kindlasti täitmist vajab, siis ehk mõne asja asemel hoopis söödava kraami või kinkekaardiga, et vältida ebaõnnestunud kingitust, mis lihtsalt karpi seisma jääb.

Ükskõik mis siis ka välja saab valitud – paki see keskkonnasõbralikult. Taaskasuta – vana ajaleht, plakat, eelmise aasta kinkekott või vali taaskasutatav pakend, nagu praktiline karp või purk, milles edaspidi asju hoida.

Maiustused

Jõulude juurde käib paraku ka enese täielik ülesuhkrustamine. Teatavasti on suhkur viimaste aastatega tervisele kahjulike ainete mõjude osas roninud täiesti tabeli tippu. Ja seda on oi kui palju kõige sees. Kommikarp võib tunduda küll alati hea lihtne ja lollikindel kingitus, kuid ei ole seda aga mitmetel põhjustel. Lisaks sellele, et eriti lastele maiustuse kinkimine on puht ebatervislik, siis võib kingi saaja olla ka sulle teadmata nt diabeetik, gluteeni/laktoositalumatu või teeb teda järjekordne kommikarp pigem õnnetuks, kuna pingutab isegi igapäevaselt tervise ja/või kaalu säilitamise nimel.

Kingi maiustuste asemel hoopis puuvilju, pähkleid, kuivatatud marju, kristallsuhkruta toornäkse, teed … Ja kui peab ilmtingimata olema šokolaaditahvel, siis vali võimalikult väheste koostisosadega tume šokolaad, mis on vähestes kogustes ka pigem tervislik.

Jõululaud

Kas neljaliikmelise pere jaoks on tõesti vaja 8 kilo toitu? Pigem mitte, onju. Kui tõesti ootamatult lisandub jõululauda veel 10 inimest, siis ilmselt on kapis veel miskit, millest midagi teha ja ka poed on siiski päris suures osas ka pühade ajal lahti. Ülesöömine ei tee kellelegi head, veel hirmsam on aga jääkide minema viskamine. Mõtle toitu tehes reaalselt läbi, kui suur saab olema valmis kraami kogus ja kui palju see kokku tervele lauale annab. Inimesel on mõistlik korraga süüa peotäis toitu ja kui nüüd tõesti tahta üle pingutada, siis kolmekäiguline õhtusöök on maksimaalselt 800g. Üldiselt aga tasuks puht realistlikult võtta arvesse igapäevane toitumine ja mahud, mida tarbid. Me ei pea jätkama ülesöömise traditsiooni.

Traditsiooniliselt käib jõululauale ka meeletutes kogustes liha, mida ma ise veganina ei hakka kellegi laualt ära võtma, ei tasu karta. Küll aga soovitan katsetada alternatiividega, nagu ubadest kotletid, marineeritud tofu jmt. Oma tervise ja keskkonna huvides tasuks aga kui mitte lihast loobuda, siis vähendada koguseid näiteks poole võrra. Päris mitme lehekülje jagu jõululauasõbralike retsepte leiab näiteks Sandra Vungi taimetoit.ee lehelt. Isiklikult on minu jõululaual asendamatu suur ja mõnus pehme piparkook, mis ka ilma glasuurita täiesti imeline on.

Jõulupeo outfit

Ilmselt käib paljude jaoks jõuluaja juurde lisaks paanilsiele kingituste ostmisele ka jõulupeoks rõivaste otsimine. Ajal, kui kiirmoe kettide poed on täis sädelust, tülli, siidi ja muud taolist, võib alateadlikult jääda mulje, et kohe kindasti on selleks firma jõulupeoks vaja miskit uut ja jõululist. Mis saab aga sellest edasi? Peale pidu rändab see särav riideese ilmselt kapi taha nurka, kus ta järgmiseks jõuluks välja võttes enam samasugust rõõmu ei tekita.

Jõulupeo jaoks vaata kõige enne olemasolevaid riideid, äkki on juba see õige olemas. Võibolla piisab vaid mõnest säravast ehtest meeleolu tekitamiseks. Kui aga kapp tõesti peorõivastest tühi, siis midagi uut soetades mõtle, kuidas seda oleks ka igapäevaselt võimalik kanda. Võiks see pidulik sädelev seelik olla ka suvel sandaalidega sobiv õhtune väljamineku riietus? Toimiks see läbipaistev pluus ka teksade ja tennistega?

Loodame, et ehk said sellest jutust veidi inspiratsiooni teadlikumalt jõuluajale vastu astumiseks. Teadlik elustiil tähendab meie jaoks hoolida endast ja teistest, ning usud Sa siis kristlikusse heategevusse või mitte, aga vähemalt traditsiooniliselt on jõulud ilmselt hea stardipunkt.