Prügivähenduskuuri 2. Peatükk: Esimesed sammud

Prügivähenduskuur ehk teekond nullkulu poole

Internet on üks veider asi. Inimesena, kes end selle lõpututes labürintides enamasti koduselt tunneb, püüan aeg ajalt meenutada, kui palju see meid ja maailma muutnud on. Info, huvikaaslaste ja kogukondade leidmiseks geniaalne, kuid oma kiiruse, mahu ja vastuolulise sisu tõttu ärevusseajav ja sõltuvusttekitav. Näiteks zero waste ehk nullkulu ehk jäätmevaba elustiil: kuni tegu on loomulikult kokkuhoidliku, loodussõbraliku ja lihtsa eluviisiga, püsib tähelepanu kergesti olulisel. Toit on toitev, kodu on kodune, aeg on vajalike tegevuste jaoks loogiliselt jaotatud. Aga niipea kui anda sellisele olemisele silt ja seda guugeldada, võib elu üsna kiiresti keeldude, käskude ja kohustuste kadalipuks saada.

Google, Facebook, YouTube, Instagram, Pinterest, tuhanded blogid, artiklid, dokumentaalid jne. Kirjutades otsingusse „zero waste” kasvab tungivalt soovituslike nõuannete nimekiri ülipikaks ning aina sügavamale jäneseurgu sukeldudes võib väheneda vabadus ja rahu. Värske koduse toidu kaasavõtmisest ja riidest toidukotiga ostlemisest jõuab osa radikaalseid jäätmevähendajaid kiiresti taaskasutatava vetsupaberi ja söögisooda üledoosini. Ärge saage valesti aru: põhjalikud arutelud söögisooda miljoni kasutusvõimaluse üle on ääretult põnevad, aga algajana võib pärast kogu seda infohulka igas toidupoes ja omaenda kappides ringivaatamine tekitada kerge paanikahoo.

Tundub, et algajatele suunatud nõuandetosinad keerlevad peamiselt paari-kolmekümne punkti ümber, mis võiks olla nullkulu-elu stardipakuks. Need puudutavad üldiselt variatsioone söögi-joogi ostmisest ja tarbimisest (riidest kotid, purgid, karbid, pudelid, vahariided, söögiriistad) ning kodu ja keha korrashoiust (koristusvahendid, kosmeetika, pesuvahendid, tervishoid). Kõige taustaks on eeldus, et uustulnuk tahab ja oskab ise süüa teha, tunneb huvi kõikvõimaliku meisterdamise ja katsetamise vastu ning julgeb oma elustiili silmnähtavalt muuta.

Lisaks on viimasel ajal silma jäänud, et eriti USA ja UK nõuandjate soovituste hulgas on palju ilusaid öko-suunaga filmamärke. Ettevõtjatele pole sugugi märkamatuks jäänud, et zero waste on trend, aga paraku käib igasuguse trendikusega kaasas see, et põhiline võib teisejärguliseks muutuda. Ja ühtäkki tulebki endale meelde tuletada, et voolujoonelise veeanuma töö teeb edukalt ära ka koju siginenud mahlapudelike, kaunite puust ja metallist toidukarpide ametisse sobivad ka vanad plastikust variandid, bambusest söögiriistade ostmine pole enam vältimatu kui oma nuga-kahvel kotis ning enne ökopoodi purke ja kotte täitma minemist võiks olemasolevad kuivained ära kasutada.

Oleme kõik tarbimisühiskonnas osalised seega uue loodussõbraliku ja minimalistliku disainiga vidina lootuses võib ununeda, et asja eesmärk on vähem ära visata. Parafraseerides zero waste guru Bea Johnsonit: keeldu ebavajalikust, vähenda vajadusi, taaskasuta ning töötle ümber ja komposteeri, mis üle jääb (refuse, reduce, reuse, recycle, rot).

Aga mis on siis minu algaja nullkululise stardipakis?

1. Erinevas suuruses poekotid — kõik kingitud ja kassikarvased
2. Joogianumad — veeks, kohviks, smuutiks, temperatuuri hoidmiseks, vanad ja ustavad
3. Toidukarbid — plastikust ja kulunud, aga usinale kokkajale vältimatud
4. Köögi- ja taskurätikud — osad emalt ja vanaemalt, osa turult
5. Tükiseep, tahked šampoon ja palsam, hambapesutabletid — mugavus
6. Nuga, kahvel, lusikas — vanast piknikukomplektist, taskurätiku sees ja koti põhjas
7. Õli kreemi asemel — klaaspudelikeses, sõbra valmistatud

Eks mõned asjad on veel, nii teadlikult tekitatud kui mõnest vanast heast harjumusest. See ongi tegelikult iva: harjumuste muutmine nõuab aega ja tähelepanu, kuid õnnestumise korral ei pane enam tähelegi. Seega veel mõned olulised asjad, mis ajusopis olla võiks:

8. Kannatus — elustiili muutus ei tule üleöö, adra seadmiseks on aega vaja
9. Plaan — poodi minnes, kokates, koristades, kinkides, pidu korraldades
10. Paindlikkus — reaalsus ongi huvitavam kui plaan
11. Iseolemine — igaühe elu ja vajadused on erinevad
12. Kvaliteet — kaua valitud ja oodatud asi on armsam
13. Leidlikkus — internet aitab üllatavalt paljude õpetussõnadega
14. Mõttekaaslus — mina ja maailm, mitte mina vs maailm

Nonii, küll nüüd sai palju õpetussõnu. Päris tark tunne. Õnneks on homme uus päev.

 

Auri on tallinlane, teatri-, kassi- ja kokkaja inimene, kes üritab õppida prügivaba(ma)lt elama ning jagab Slow.ee blogis oma kogemusi: väikestest takistustest ja veidratest võitudest suurte eetiliste küsimusteni. Isiklikust ja natuke naiivsest vaatenurgast, aga lootusrikkalt ja parimate kavatsustega.